"Panen Viljandimaalt Põhja-Sakala vallast Laane külas ühelt kütitud metssealt võetud proovi uurimistulemuste alusel sigade Aafrika katku ametliku diagnoosi," seisab VTA Lääne regiooni juhataja Terje Operi allkirjaga otsuses. Samasisulise otsuse tegi Oper ka Saare maakonnas Saaremaa vallas Sauvere külas kütitud metssea suhtes. Viljandimaal kütitud metssiga puudutav otsus oli tehtud 31. oktoobril, Saaremaa juhtumi kohta tegi Oper otsuse sel teisipäeval.

VTA peaspetsialist Velta Riisalo selgitas kolmapäeval ERR-ile, e Viljandimaal kütitud metssealt leiti sigade Aafrika katku antikehi ning ta ei olnud otseselt haige. "See näitab, et tal oli kokkupuude viirusega, aga ta ei olnud iseenesest haige. Aga ta võis nakatada teis ja ka ise haigestuda," selgitas Riisalo. Tegemist oli vanema emisega, lisas VTA peaspetsialist.

Sama rääkis hiljem ERR-ile ka Oper, kes täpsustas, et ka Saaremaal lastud seal olid antikehad. "Metssigu on kütitud aasta läbi, aga nüüd on see aktiviseerinud ja intensiivistub lume tulekuga veelgi," rääkis Oper. Ta kinnitas siiski, et katku on leitud väga vähestelt sigadelt ning põhjust paanikaks ei ole.

"Praegu mingit suurt muret ei ole," rõhutas Oper.

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus - sureb kuni 100 protsenti loomadest.

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

2014. aastal diagnoositi Eesti naaberriikides Lätis, Leedus ja Poolas mitu sigade Aafrika katku juhtumit. Eestis diagnoositi esimene sigade Aafrika katku juhtum 8. septembril 2014, mil Hispaanias asuvast EL referentlaborist saabus kinnitus Valgamaal Hummulis surnult leitud metssea kohta. Esimesed sigade Aafrika katku juhtumid kodusigadel diagnoosis VTA 2015. aasta 21. juulil.