Praegu on Mandri-Eesti ja Saaremaa kuulutatud teiseks tsooniks ning Hiiumaal kehtib esimene tsoon. Teine tsoon tähendab piirkonda, kus seakatku esineb ainult metssigadel. Esimene tsoon puhvertsoon ümber teise tsooni.

"Kuna haigust leitakse siiani metssigadel nii mandri alal kui ka Saaremaal, pole teist tsooni võimalik muuta esimeseks tsooniks," selgitas ERR-ile veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu nõunik Maarja Kristjan.

Hiiumaal pole seakatku esinenud ei mets- ega kodusigadel.

Seakatku tõkestamiseks metssigade küttimise korraldas oma käskkirjaga mullu keskkonnaameti peadirektor. Käskkirjaga oli määratud metssigade küttimismahud maakondade kaupa. Lisaks anti käskkirjaga luba lasta metssigu otse mootorsõidukist ning kunstliku valgusallika abil.

Kristjani sõnul on käskkirjaga kehtestatud meetmed osutunud tõhusaks ja seetõttu uuel jahihooajal midagi muutma ei hakata.

"Kuna metsseapopulatsioonis rakendatud bioohutusmeetmed on taganud tulemuse, kus meil pole kaks aastat farmides seakatku esinenud, tuleb antud meetmepaketiga jätkata. Sellega on nõus nii seakasvatajad kui ka jahimehed," märkis ta.

Tänavu on Eestis tuvastatud metssigadel 76 seakatku juhtumit. Mullu oli tuvastatud juhtumeid 281.

Kristjan märkis, et jahimeestel tuleb endiselt jätkata metssigade küttimist juurdekasvu piires. Riikliku tauditõrje komisjoni otsuse järgi on see üks isend tuhande hektari kohta. Tänavu tuleb jahimeestel küttida 5050 metssiga.

Juuliks oli keskkonnaameti andmeil kütitud 629 siga, koos hukkunute ja hukatutega oli arv 652.

Käskkirjaga määratud küttimismäärad on jahimeestele kohustuslikud, kuid vähemalt eelmisel, 2018/2019. hooajal jäid seatud eesmärgid täitmata. Kui keskkonnaameti ettepanek oli 5575 kütitud siga, siis jahimehed lasid 4636. Lisaks hukkus 57 ning hukati 32 metsanotsut. Seega jäi nõutust puudu 850 siga.

Kristjani sõnul on jahimehed omalt poolt teinud ettepanekuid, kuidas rohkem metssigu tabada.

"Jahimeeste poolt on tulnud arvamusi, et metssea peibutamiseks kasutatava sööda kogust peaks tõstma, see tähendab et (praegune) viis kilogrammi sööta ühe registreeritud söödakoha kohta päevas ei ole piisav," ütles ta.

Tänavu on kontrollitud Eestis tuhandeid farmisigu, kuid katku pole tuvastatud. Viimane viirust kandev metssiga leiti veebruaris Läänemaalt. Jaanuaris leiti üks viirusesse nakatunud metssiga Saaremaalt ja viis Ida-Virumaalt.

Jahimehed ise peavad kahte taudivaba aastat Eesti seafarmides seakasvatajate, jahimeeste ja VTA ühiseks töövõiduks. Erinevalt Eestist levib seakatk jätkuvalt Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias, viimases on tänavu hukatud seakasvatustes hukatud 140 000 siga.

Kitsendused esimeses tsoonis

• Lubatud on elussigade liikumine Eestis, Euroopa Liidus ning eksport, kui on tehtud uuringud.
• Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed.
• Sealihale ja -toodetele, loomsetele kõrvalsaadustele ja paljundusmaterjalile kitsendusi ei ole.
• Kõiki kütitud metssigu, kelle liha soovitakse turustada, tuleb uurida sigade Aafrika katku välistamiseks.
• Lubatud on uuritud metssigade liha ja -toodete turustamine Eesti piires kolmnurkse erimärgistusega.

Kitsendused teises tsoonis – seakatku leiud metssigadel

• Kindlatel tingimustel, range veterinaarjärelevalve all on lubatud elussigade liigutamine Eesti sees ja teistes EL liikmesriikides asuvatesse II ja III tsooni seafarmidesse.
• Elussigadega kauplemisel ja ekspordil peab seaga olema kaasas veterinaarsertifikaat.
• Lubatud on uuritud sigadelt või karjadest pärineva sealiha ja -toodete liikumine Eesti piires, kauplemine ja eksportimine. 
• Seakasvatusettevõtted on intensiivse veterinaarjärelevalve all ja neile on kehtestatud täiendavad bioohutusmeetmed.
• Kõik kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks.
• Lubatud on uuritud metssigadelt pärineva liha ja -toodete turustamine Eestis II-III tsooni piires nelinurkse erimärgistusega.