Ministeerium kaalub endiselt ka Linnamäe paisu likvideerimist
Kui pärast Pärnu jõel asunud Sindi paisu lammutamist jäi osas kohtades jõest alles vaid nire ning paljud jõeäärsed majapidamised jäid kaevuveeta, siis Jägala jõel asuva Linnamäe paisu lammutamisel nii drastilisi tagajärgi ei oleks, leitakse keskkonnaministeeriumis.
Aastaid tootis Linnamäe paisul asuvas hüdroelektrijaamas (HEJ) elektrit Eesti Energia, kes 2002. aastal saadud hoonestusõigusest loobus 2017. aastal, sest ettevõtte hinnangul oli aastaid jätkunud võitlus keskkonnaametnikega muutnud elektritootmisega jätkamise ebakindlaks. Uueks HEJ omanikuks sai Wooluvabrik OÜ, kes jätkas paisul elektritootmisega.
Jõe paisutamiseks on vaja riigilt vee-erikasutusluba, mida ettevõttel pole olnud kerge saada, sest keskkonnaministeeriumil on plaan muuta Jägala lõhelistele sobivaks elupaigaks ehk nn lõhejõeks. Ministeeriumi hinnangul on Jägala jõe näol tegemist suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega – kui see oleks lõhele avatud kuni Jägala joani, võiks see ligi 5 km pikkune lõik igal aastal anda kuni 12 600 noort lõhekala.
Jägala jõe lõhejõeks kohandamine tähendaks tõenäoliselt suurejoonelise tammi lõhkumist ja üsna kindlalt elektritootmise lõpetamist ning Linnamäe paisjärve tühjakslaskmist.
Praegu kehtiv vee-erikasutusluba lõppeb septembri alguses. Uue loa saamiseks pidi Wooluvabrik esitama keskkonnamõjude hindamise (KMH) aruande, mida nad ka tegid, kuid ministeerium pidas seda puudulikuks.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp ütles ERR-ile, et praegu on käimas keskkonnamõjude hindamine, mis peaks andma vastused, kas paisutamine ja elektri tootmine on võimalik, kui arvestada seatud keskkonnaeesmärke.
"Keskkonnaametile esitatud KMH aruandes oli hulgaliselt puudusi ning amet saatis arendajale ka vastavasisulise kirja nende eemaldamiseks. Puuduste likvideerimiseks ja aruande uuesti esitamiseks on aega 2. augustini. KMH protsess peab andma vastuse, kas saab elektrit edasi toota või kaaluvad keskkonnakaitselised väärtused üles selle piirkonna elektritootmise vajaduse," märkis Lamp.
Lampi sõnul on ministeeriumi eesmärgiks keskkonna kaitsmine, sealhulgas ohustatud liikide ja nende elupaikade taastamine. Seega on lõhejõe taastamine endiselt prioriteet. Sindi paisu juhtum ministeeriumit ei morjenda.
"Sindi paisu eemaldamise positiivne keskkonnamõju on võrreldamatult suurem kui ehitamise ja samaaegse ebasoodsa ilmastiku koosmõjul tekkinud ajutised probleemid. Ja probleemide likvideerimisega seal tegeletakse," ütles Lamp.
Asekantsleri hinnangul ei saa Sindi ja Linnamäe paisu lõhkumise tagajärgi võrrelda. "Linnamäe paisu ja paisjärve likvideerimisega sellist kaevude tühjaks jäämist ei tekiks, sest paisjärve vahetus ümbruses pole eriti asustust. Ning kui selline oht peakski olema, siis tuleb sellele leida lahendus võimaliku ehituse planeerimise faasis," märkis ta.
Vald tahab paisjärve säilimist
Oma sõna soovib sekka öelda ka kohalik omavalitsus ehk Jõelähtme vald, kes on selgelt asunud elektritootmise jätkamist ja paisjärve säilimist toetama. Vallavanem Andrus Umboja ütles mais ERR-ile, et valla seisukoht on olnud, et paisjärv ja hüdroelektrijaam peavad säilima.
"Jõelähtme vallavalitsus soovib elektritootmist jätkata. Samas on aga ka kogutud umbes 1600 allkirja jõe taastamiseks. Seega arvamusi on erinevaid," ütles Lamp.
Valla jaoks on olulised just Linnamäe vaba aja veetmise ehk rekreatiivsed võimalused. Kohalike jaoks on paisjärv populaarne vaba aja veetmise oht, HEJ pais on suurim Eestis ning valla hinnangul oluline turismiobjekt. Pais on alates 2016. aastast muinsuskaitse all.
Tänavu mais tegi Wooluvabrik muinsuskaitseametile ettepaneku hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks, eesmärgiks arvata kaitsevööndisse kogu Linnamäe paisjärv. Muinsuskaitseamet võttis ettepaneku menetlusse.
Marku Lampi sõnul pole ministeerium kunagi soovinud vähendada ala rekreatsioonilist väärtust, pigem vastupidi.
"Mõtted, kas ja kuidas pakkuda suuremaid rekreatiivseid võimalusi valla elanikele ja teistele külastajatele juhul kui paisjärv likvideeritakse, on võimalik projekti raames kirja panna. Seni oleme pidanud tõenäoliseks lisaks jõe kallaste korrastamisele näiteks Jägala joale parema ligipääsu rajamist ning erinevate matkaradade ja lõkkekohtade rajamist," lausus ta.
Vaata 25. märtsi "Osooni", kus Linnamäe paisu ja paisjärve teema põhjalikult lahti harutatakse.