Lisaks Linnamäe paisule võib kaitse alla minna ka paisjärv ({{commentsTotal}})

Linnamäe pais.
Linnamäe pais. Autor/allikas: Marko Tooming

Linnamäe hüdroelektrijaama omanik Wooluvabrik OÜ tegi muinsuskaitseametile ettepaneku hüdroelektrijaama paisu kaitsevööndi suurendamiseks, eesmärgiks arvata kaitsevööndisse kogu Linnamäe paisjärv.

Praegu on ehitismälestisena muinsuskaitse all hüdroelektrijaama pais, vastava otsuse allkirjastas toonane kultuuriminister Indrek Saar 21. detsembril 2016.

Muinsuskaitseamet võttis Wooluvabriku ettepaneku menetlusse, kuid see on alles algujärgus, ütles ERR-ile muinsuskaitseameti Harjumaa nõunik Ly Renter. "Eksperthinnangud on veel tellimata, seega praegu ei oska öelda, mis ja kui palju võib minna kaitse alla," lausus ta.

Küll on ametile teada, et mälestise kaitsevööndi laiendamise ettepanek on ajendatud Linnamäe Wooluvabrik OÜ murest elektrijaamas hüdroenergia tootmisel tekkinud takistusest uue vee erikasutuse loa menetluses.

Luba menetleb keskkonnaamet, kelle seisukoht on olnud, et Jägala jõest peab saama lõheliste jõgi, kus kalade rändele ei tohi olla takistusi. Jägala jõgi on kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse ehk nn lõhejõgede nimekirja, mis tähendab, et sinna on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate rekonstrueerimine.

Paisjärve kaitse alla võtmine aga tähendaks, et järv peab säilima, mis oleks hoop keskkonnaministeeriumi plaanidele taastada Jägala lõhejõeks. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunik Kaire Märtin on varem öelnud, et praegu on lõhe elupaik uputatud paisjärve alla ja lõhejõena saaks Jägala jõe taastada ainult peale paisu avamist.

Keskkonnaministeeriumi hinnangul on tegu suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõega, mis on Soome lahe jõgedest selles kategoorias tähtsuselt neljandal kohal. Kui kogu elupaik oleks lõhele avatud jõe suudmest kuni loodusliku takistuseni ehk Jägala joani, võiks see 4,6 kilomeetri pikkune lõik igal aastal anda 7600-12 600 lõhe noorjärku, on Märtin märkinud.

Keskkonnaamet on Wooluvabrik OÜ-le vee erikasutusloa andmiseks esitanud kalade läbipääsu tagamise nõude, mis näeb ette paisjärve allalaskmise, mis omakorda tähendaks hüdroelektrijaama osalist lõhkumist. Vee erikasutusluba on aga ettevõttel vaja, et elektri tootmist jätkata. Samas kui paisjärv tühjaks lasta, poleks enam võimalik elektrit toota.

Mida kasutatakse, see säilib

Muinsuskaitseameti kooskõlastamise komisjon otsustas Linnamäe kaitsevööndi (praegu on lisaks tammile kaitse all ajalooline linnamägi paisjärve kaldal) suurendamise menetlusse võtta. Ameti hinnangul moodustab mastaapne ja insenertehniliselt märkimisväärne Linnamäe pais lahutamatu terviku ümbritseva paisjärvega.

"Paisjärve likvideerimine ei võimalda tulevikus jätkata hüdroelektrijaamas elektritootmisega, mistõttu kaotaks mälestis oma käesoleva hetkeni toimiva algupärase funktsiooni, sh on kõige paremini tagatud mälestise säilimine selle algupärase kasutuse korral," märkis komisjon, kelle hinnangul ohustaks algupärase funktsiooni kadumine ehk elektritootmise lõpetamine mälestise säilimist. "Samuti muutuks pöördumatult ajalooliselt väljakujunenud keskkond," seisab komisjoni protokollis.

Kaitsevööndi laiendamise taotlusest ettepanekust teavitatakse ka paisjärve kinnistu omanikku Jõelähtme vallavalitsust, seisukohta küsitakse ehitismälestiste ja maastikuarhitektuuri eksperdinõukogudest. Menetlusest on teadlik ka keskkonnaamet, kes on juba teada andnud, et soovitakse olla osaline kõigis kaitsevööndi laiendamise menetlusetappides.

Muinsuskaitseameti nõunik Ly Renteri sõnul tuleb Linnamäel tagada kõige väärtusliku säilimine, nii selle, mis on vees, kui selle, mis veest väljas. 1924. aastal avatud jaama hävitasid teise maailmasõja ajal taganevad punaväed, täielikult taastati hüdroelektrijaam alles 2002. aastaks.

"Linnamäel võiks ikkagi jääda inimese ehitatud elektrijaam alles, see töötab praegu ja sealt saab elektrit umbes 300 majapidamist," märkis Renter.

Renteri sõnul teevad kõik osapooled tööd, et leida Linnamäel parim võimalik lahendus, olgu selleks siis kalatrepp või kalalift. Kõige tähtsam on tema sõnul siiski see, et säiliksid pais ja paisjärv, sest ilma selleta pole mingit kasutust enam ka elektrijaamal.

Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ütles ERR-ile, et siiani pole kaitseala laiendamises kohta veel keegi arvamust küsinud, kuid valla seisukoht on olnud, et paisjärv ja hüdroelektrijaam peavad säilima. "Ametliku seisukoha paisjärve kaitse alla võtmise osas esitame siis, kui meilt seda küsitakse," ütles Umboja.

Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu projekteeris 1917. aastal tuntud Soome insener Axel Werner Juselius ning see ehitati aastatel 1922-1924. Linnamäe pais hinnati peale valmimist Eesti kauneimaks tööstusehitiseks. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp on suures osas algsel kujul säilinud.

Vaata 25. märtsi "Osooni", kus Linnamäe paisu ja paisjärve teema põhjalikult lahti harutatakse.

Linnamäe hüdroelektrijaama paisu kaitse alla võtmise aruandega saab tutuvuda SIIN.

Toimetaja: Marko Toooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: