Teade saabus mõni tund pärast seda, kui Hiina rahvusvaluuta jüaan langes madalaimale tasemele dollari suhtes alates 2010. aasta augustist.

See vallandas ka koheselt spekulatsioonid, et Peking üritab sellisel viisil USA imporditollidele vastu astuda. Vahepeal on Hiina ka sisuliselt kinnitanud, et sealsed ettevõtted on lõpetanud pärast uut imporditollide ähvardust Ühendriikide põllumajandustoodete ostmise.

Igal juhul on tegu järjekordse pingestumisega kahe suurriigi vahelises kaubandussõjas ning samuti on see esimene kord pärast 1994. aastat, kui USA Hiinat ametlikult valuutamanipulatsioonis süüdistab, kirjutavad Axios ja BBC.

2015. aastast kehtiva seaduse kohaselt kuulutab USA valuutamanipulaatoriks riigi, mis kulutab 12 kuu jooksul valuutaga manipuleerimiseks vähemalt kaks protsenti SKP-st. Samas on mitmed eksperdid väitnud, et Hiina hetkel seda ei tee - pigem hoidis Peking jüaani kunstlikult tugevana kuni USA president Donald Trump neljapäeval kaubandussõjas uue käigu tegi.

Trump rääkis Hiina valuutamanipulaatoriks kuulutamise teemal juba oma valimiskampaania ajal, kuid seni olid nõunikud teda ilmselt veennud, et ametlikku põhjust sellise sammu astumiseks pole. Nüüd on aga selle sammu astumist toetanud nii Trumpi andunud toetajad, nagu näiteks Fox Newsi saatejuht Lou Dobbs, ja poliitilised vastased nagu senati demokraatide liider Chuck Schumer.

Valuutamanipulaatoriks kuulutamine ei too iseenesest kaasa mingeid karme samme. Tava kohaselt järgneb umbes aasta aega kestvad läbirääkimised ning ka pärast seda järgnevad otsesed sanktsioonid on üsna väikesed - umbes 20 miljonit dollarit aastas. Samas on selle sammu kaudsed mõjud suuremad ning võimaliku kaubandusleppe sõlmimist see kergemaks ei muuda. Ning nagu Reuters pikemas ülevaates mainib, ei paku valuutamanipulaatoriks kuulutamine USA-le mingeid kaubanduslikke jõumeetmeid, mida juba poleks kasutusele võetud.

Hiina keskpank lükkas teisipäeval süüdistused valuutamanipulaatoriks olemises resoluutselt tagasi.