Lennundusekspert: Venemaa versioon hädamaandumisest pole lõplik tõde ({{commentsTotal}})

Lennuk maisipõllul.
Lennuk maisipõllul. Autor/allikas: Sputnik/SCANPIX

Venemaa ametkondadelt tulevaid teateid Moskva lähistel juhtunud õnneliku lennuõnnetuse kohta ei maksa praegu tõestena võtta, kuid inimohvriteta pääsemine sellises olukorras oli tõeline ime, ütles lennundusekspert Toomas Uibo.

"Üldiselt on sellistel puhkudel väga keeruline leida vaba ala, just õhkutõusmise korral. Et nii läks on väga haruldane," rääkis Uibo ERR-ile õnnetust kommenteerides. "Kui lennuk on stardifaasis, siis valikute tegemiseks on aega vähe. Uskumatu, et teine lennuväli oli kohe nina ees! Ei taha mõeldagi, kui sellise olukorras oleks tegemist tiheasustusega alaga."

Tema sõnul tasub olla ettevaatlik, et juba lennuõnnetuse toimumise esimesel päeval annavad ametkonnad teada juhtunu täpsed põhjused. "Aga see on Venemaa puhul tavaline. Õnnetus vajab täpset uurimist, et mis tegelikult juhtus," rääkis Uibo. "Siiski on kõige olulisem, et inimesed ellu jäid."

Uibo ütles, et versioon linnuparvest läbisõitmisest võib olla võimalik, aga omakorda tekib küsimus, et kuidas üks linnuparv sattus alguses ühte mootorisse ja siis teise.

Venemaa lennundusameti ametlikus teates seisis: "Lennukompanii Uralskije Avialinii lennuki A321 meeskond sooritas reisi 178 marsruudil Žukovski-Simferopol. Esialgsetel andmetel oli õhulaeva pardal 226 reisijat ning seitse lennu- ja kabinetimeeskonna liiget. Õhkutõusmisel pärast stardirajalt eraldumist sattus lennuk kajakaparve, kelle sattumine mootoritesse viis märkimisväärse häireni nende töös."

Tegemist oli lennukompanii Uralskije Avialinii reisilennukiga Airbus A-321, mis pidi lendama Žukovski lennuväljalt Simferopolisse.

Uibo sõnul on esialgu vara öelda, et mis liiki lindudega oli tegemist, samuti tekitab küsimusi see, et miks telikud välja ei lastud, kuna see oleks pehmendanud maandumist igas olukorras. "Lennukitootjate Boeing ja Airbus protseduurid näevad ette, et telikud on maandumise korral alati väljas." 

Samuti märkis Uibo, et reisijad filmisid nutiseadmetega hädamaandumist ja levitasid salvestisi internetis, kuid nendes polnud kuulda, et lennuki salongipersonal oleks andnud reisijatele ametlikke korraldusi, ka polnud kuulda kellegi hirmunud karjeid.

"Praegu on tekkinud üks narratiiv. Vastuseta on küsimused, et kuidas oli lennuk hooldatud, kuidas piloodid käitusid ja nii edasi. Ei saa välistada muud versiooni, aga Venemaal käivad asjad teistmoodi. Ent põhiline on ikkagi see, et kõik läks õnnelikult ja piloodid ongi võib-olla kangelased."

Uibo selgitas, et iga lennuõnnetuse uurimisse on kaasatud lennuki tootja, sealse riigi lennuamet. "See on suur koostöö ja iga sellise õnnetuse uurimise peamine eesmärk on välja selgitada, et mis juhtus ning taoliste juhtumiste vältimine tulevikus. Ametlik uurimine kestab aasta vähemalt aasta või rohkem," lausus Uibo.

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: