"Tulgu mõistusele ja ärgu lasku emotsioonidel üle pea kasvada. Tulgu selles suhtes mõistusele, et iga nende otsus on alati mõõdetav nii ajaloo kui ka eeloleva tuleviku silmis," pöördus Veidemann üleskutsega riigikogu poole.

Veidemann rõhutas, et see vabadus, mille raames riigikogu liikmed oma otsuseid teevad, sisaldab alati eeldusena vastutust ja see, millele keskenduda tuleks, on sildade ehitamine.

"Sildade ehitamine erinevate maailmanägemiste ja erinevate poliitilise tegelikkuse tõlgenduste vahel. See, mis ma praegu kogema pean, on egoismi triumf, tahtmise triumfeerimine, kus tahetakse monopoliseerida rahvuslust, tahetakse monopoliseerida sisuliselt ka vabaduse käsitlust ja suveräänsuse käsitlust, et ainult ühel poliitilisel jõul on õigus sellele, kusjuures – ei ole," rääkis Veidemann.

"Ei ole mandaati, ei ole seda mandaati, mida meile kogu aeg välja käiakse. Lööme arvud kokku. Kui me lööme arvud kokku, siis me näeme, et iga poliitilise jõu taga, isegi tuleb arvestada nendega, kes ei hääletanud ega osalenud valimistel , kui me need asjad ära lahutame, näeme, et ühelgi poliitilisel jõul pole rahva esindamiseks 15-20 protsenti mandaati, mis tähendab, et arvestada tuleb 70-80 protsendiga, kes ei ole toetajaskond või kes ei võta üldse seisukohta," jätkas Veidemann.

"Nii et see, niisugune tagurpidi bolševism, mis püüab end kehtestada enamusena, olles ise vähemuses, vat see on kõige ohtlikum," lausus ta.

"Ja see läheb täiesti vastu sellele, mis oli 28 aastat tagasi, kui kõik poliitilised jõud Ülemnõukogus deklareerisid Eesti iseseisvuse taastamist, ehk siis, nendel oli mandaat, mis ulatus tõepoolest seinast seina. Iseasi, missugused teed iseseisvuse taastamiseks valiti ja lõpuks loodi ka sild selle vahele. Aga seda olukorda praegu, 30 aastat hiljem ei ole," kõneles Veidemann.