Lääneranna vallavolikogu hakkab arutama Lihula samba küsimust ({{commentsTotal}})

Foto: (Foto: ERR)

Lääneranna vallavolikogu hakkab neljapäeval arutama 2004. aastal Juhan Partsi valitsuse poolt eemaldada lastud Lihula samba koopia püstitamise küsimust.

Mittetulundusühing Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovib Lääneranna vallavolikogult luba püstitada Lihula kalmistule koopia 2004. aastal Juhan Partsi valitsuse poolt jõuga sealt eemaldatud mälestussambast, millel oli kujutatud Saksa armee eest võidelnud eestlast. Vallavolikogu teeb oma otsuse neljapäeva pärastlõunal peetaval istungil.

MTÜ Eesti Leegioni Sõprade Klubi juhatuse liige Hardi Rajas ütles, et Saksa sõjaväes sõdinud eestlased aitasid kinni hoida pealetungivat punaväge ja säästsid sellega paljude tagalas olnud eestlaste elu. Ta leiab, et neid mehi ei või mälestamata jätta põhjusel, et see võib tõmmata rahvusvahelist kriitikat.

"Me hakkame nüüd kuulma, et ameeriklased ütlevad, et "mida te teete?" ja "keda te sinna välja panete?" ning et venelased hakkavad ütlema, et "kus riigis me siis elame?". Me elame Eesti riigis ja kui me ei tohi oma kangelasi austada, keda me peame siis austama," ütles Hardi Rajas.

Lääneranna volikogu esimees Arno Peksar leidis, et on kummaline, et neile edastatud kavand põhineb mullu sügisel Lihula kalmistul ajutiselt mälestusürituse raames sinna toodud kivil, mis põhines omakorda 2004. aasta sambal. Lisaks on tema sõnul ebakõla pildil olnud tekstiga.

"Taotlus ongi niisugusel kujul, et mälestuskivi mälestuskivi. See on nagu natukene imelik formuleering juba. Pildil on jälle grenaderivormis mees. Grenaderivorm võeti eestlaste jaoks kasutusele 1944. aastal ja samas tekst on 1940-1945. Tekst ja pilt ei lähe ka kokku," tunnistas Peksar.

Volikogu opositsiooniliige Rait Maruste ütles, et tema hinnangul on Eesti Leegioni Sõprade Klubi ettepanek provokatiivne. Maruste ütles ka, et kuna 2004. aastal võeti sammas maha valitsuse otsusega, siis pole vallal õigust seda taastada ja pole tähtis, et tegemist oleks koopiaga.

"Kuna vabariigi valitsus pidas seda kohatuks ja võttis selle maha, siis vabariigi valitsus samasuguse asja uuesti tagasi panemiseks, selleks peab tema otsuse tegema. Meie seda teha ei saa. Nüüd, mis puudutab asja niisugust sisu, siis esiteks see on surnuaed. Minu teada on surnuaed ikkagi lahkunud inimeste mälestuskoht ja ükski taotleja ei ole väitnud, et Lihula surnuaiale on maetud selle vastupanuvõitluse liikmeid või osalisi," rääkis Maruste.

Hardi Rajas ei pea adekvaatseks kriitikat, et langenute ühine mälestussammas peaks asuma täpselt seal, kus on sõjameeste hauad. Rajas lubab, et kui volikogu neile ära ütleb, siis hakatakse kohalikelt toetusallkirju koguma.

"Kui Lihula rahvas on seda meelt, et see sinna panna, siis me palume härra Marustel, et hakaku tema korjama oma seltsimeeste allkirju, kes on vastu. Siis on näha ju kohe, et kes keda esindab ja millise meelsusega inimesed elavad," sõnas Rajas.

Rajas lisas, et kaugemas tulevikus on nende eesmärgiks tuua Lihulasse tagasi ka praegu Lagedil vabadusvõitluse muuseumis asuva samba originaal.

Lihula samba asukoht. Autor/allikas: Urmet Kook / ERR

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: