Kaupo Meiel: noored, uljalt edasi ja tagasi!
Peatselt kooli suunduvatelt noortelt tahetakse seda ja tahetakse teist, aga põhiküsimuseks jääb siiski, et mida siis noored tegelikult tegema peaksid, arutleb Kaupo Meiel Vikerraadio päevakommentaaris.
Kõigest üks nädal ongi jäänud suve mitteametliku lõpuni, sest esimesel septembril hakkab lastel jälle see kooliorjus peale, nagu minu lapsepõlves öeldi, ning agaramad lapsevanemad juba valmistuvad selleks päevaks, mõtlevad, kust kooliraamatuid ja töövihikuid saada ja on rõõmsad, kui kool annab lisaks raamatutele ka kilekaaned kaasa.
Igal aastal augusti lõpus, kui iseseisvuse taastamise päeval ja tänavu ka Balti keti 30. aastapäeva puhul väga palju vabadusest ja selle väärtusest kõneldakse, peavad noored valmistuma vabaduse kadumiseks.
Samad inimesed, kes ütlevad, et pole suuremat õnne kui vabadus, peksavad kasvava põlvkonna suveunenägudest üles ja käsivad kooli minna. Nii see meil ongi - sõnad ja teod ei kipu kuidagi kokku minema.
Mõnes mõttes pole meil võrreldes Nõukogude ajaga midagi muutunud. Kuidas doktor Aadu Kadakas, psühhiaater, ütleski ... vöim on meil praegu hea, aga laste käest nöuavad nönna palju: muudkui öpi, öpi, öpi.
Koolilastel on üldse väga suur vastutus - just nemad peavad meile helget tulevikku ehitama ja Eestit uueks looma. Selle jama, mille vanemad on kokku keeranud, peavad praegused noored tulevikus lahti harutama. Ise küll ei tahaks enam noor olla, lihtsam on kindlates rööbastes kulgeda, kui pidevalt edasi pürgida.
Kuid võib-olla on asi hoopis teistmoodi. Võib-olla ei oodatagi noortelt niivõrd edasiliikumist, kuivõrd - vastupidi - tagasiliikumist. Viimastel aastatel on tehnoloogia nii kiiresti arenenud, et võib tekkida hirmus tahtmine sellele pidurit panna. Ludiitide rakukesed kindlasti juba kogunevad ning ihuvad nuge, millega pakirobotile koht kätte näidata.
Üks märgilise tähendusega sündmus käesolevast nädalast näiteks viitab sellele, et noored peaksid üheaegselt nii edasi kui ka tagasi liikuma.
Postimees Grupp hakkas välja andma nädalalehte Postimees Juunior. Just nimelt paberlehte, mis on suunatud lastele ja noortele vanuses 8 kuni 14 ja mille eesmärk peaks olema juhatada noored kvaliteetse trükimeedia juurde.
Ajal, mil maailma valitsevad arvutid, äpid ja internet tervikuna ning pead tõstavad robotid, mõjub see käik sellisena nagu tuleks keegi aastal 2019 turule suurepärase videomaki või uue ja parema mehhaanilise kirjutusmasinaga, aga ehk on meil praegu, ülikiirel ülitehnoloogilisel ajastul vajagi nii videomakki kui ka mehhaanilist kirjutusmasinat, rääkimata siis mõnest uuest targast ja mõnusast paberajalehest.
Lihtsal ja veidi vanaaegsel elul on märkimisväärselt suur võlu. Selles on meeldivat robustsust, mis pakub oodatud vaheldust robotlikule täpsusele ja ebainimlikule ülikorrektsusele.
Nagu absoluutselt iga jutt praegu Eestis, jõuab seegi mõttearendus loomulikult sujuvalt EKRE-ni.
EKRE juhtide üks võlu ongi nende sirgjoonelisus ja inimlikkus. Muidugi tuleb nende sõnavõttudesse vahel apse sisse, mida ajalehed faktikontrolliga klativad, aga see näitabki, et nad pole jutupunkte järgivad masinad, vaid luust ja lihast inimesed ning inimene on teadagi ekslik.
Inimest saad sina vihata ja armastada ja tema saab sulle samaga vastata. Mõtleva masinaga võib sama suhe küll tekkida, aga see on ikkagi masinlik, mitte inimlik.
Niisiis on oma koht meie elus nii kõrgtehnoloogial kui ka aegunud nähtustel ja leiutistel, rääkimata eelmise sajandi algusest pärinevatest ideoloogiatest, mille võlu pole aeg ja ajalugu kahjuks vähendanud.
Nõnda oodataksegi koolinoortelt edasi liikumist, mille all mõtleme eelkõige tehnoloogia arendamist, teisalt jällegi tahavad targad onud ja tädid, et lapsed ei kaotaks sidet minevikuga ja saaksid sellest jätkuvalt osa - lugedes paberile trükitud uudiseid ja juhtkirju, kerides videokassetti algusesse ja toksides smailisid mehhaanilisel kirjutusmasinal.
Kui nad seda pole vähemalt proovinud, siis kas see ongi üldse õige elu ja areng ja kas saavad nad üldse aru, mida see elu üldse endast kujutab, arutavad tähtis onu ja tark tädi isekeskis ning võtavad igaks juhuks juba ennetavalt tööle gaasil töötavate tänavalaternate kustutaja.
Põhiküsimuseks jääb siiski, et mida siis noored tegelikult tegema peaksid.
Teate, tehku, mis tahavad.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Kaupo Meiel