Omavalitsused: Paldiski areng toppab kaubarongiühenduse perspektiivituse taga ({{commentsTotal}})

Harjumaa omavalitsuste liit leiab, et Paldiski arengupotentsiaal jääb kasutamata, sest praegune raudteetaristu ei võimalda kaubarongiliiklust sadamalinnaga parandada. Lahendusena näevad nad ringraudteega rajamiseks tulevikus konkreetsete ettevalmistustööde tegemist.

Majandusminister Taavi Aas on seisukohal, et praegusi kaubamahte arvestades ei ole mõistlik sada miljonit eurot maksma mineva ringraudtee väljaehitamisega arvestada, samas on ta andnud Rail Balticu rajajatele korralduse arvestada projekteerimisel siiski ka ringraudtee tulevase võimaliku trassikoridoriga, mis võimaldaks kaubaveod Tallinnast välja suunata.

Harjumaa omavalitsuste liidu liikmed leiavad siiski, et ringraudtee tuleks tulevikus kindlasti valmis ehitada, sest praegused kaubaveod eeskätt sadamalinna Paldiskisse ei saagi praeguse raudteetaristu tõttu kasvada. Nimelt käib Tallinna kaudu Paldiskisse vaid üks kaubarong ööpäevas, mis üksi ei ole piisav argument ringraudtee rajamiseks, kuid raudteeliikluse läbilaskevõime ongi selle ühe rongiga ammendunud. Paldiski ettevõtjate sõnul on seetõttu jäänud juba kaks suurt investeeringut tööstuslinna tulemata, et investorid ei ole raudtee läbilaskevõimet piisavaks ega Tallinna kaudu ka piisavaks hinnanud. Samuti pole välistatud, et kaubavedude ohuhinnangu tulemusel keelustatakse edaspidi need Tallinna kaudu sootuks.

Seega pärsib praegune olukord linna sadama- ja tööstuspiirkonna arengut, jättes Paldiski ilma investeeringutega kaasnevatest uutest töökohtadest ja maksutulust. Ringraudtee perspektiiv aga annaks Paldiski sadamate operaatoritele ja potentsiaalsetele investoritele kindlustunde oma ettevõtete laiendamiseks või uute investeeringute tegemiseks, näiteks metanoolitehase rajamiseks.

Samuti aitaks ringraudtee tihendada ja laiendada reisirongiliiklust, mis soodustaks töörännet Ülemiste-Lagedi-Assaku-Luige-Saku-Saue-Keila-Paldiski/Turba, perspektiivis ka Haapsalu-Rohuküla suunal, juhul kui tagataks kiire ja sage ühendus nende punktide vahel. Raudtee looks ka hea ühenduse Lasnamäe ning Saue, Keila ja Paldiski piirkondade vahel, kus on palju töökäsi vajavaid logistika- ja tööstusettevõtteid. Rail Baltic seda probleemi ei lahendaks.

Omavalitsustegelased leiavad oma pöördumises majandusminister Taavi Aasa ja riigihalduse minister Jaak Aabi poole, et ringraudtee ei tohiks olla seotud Ülemiste reisiterminaliga, sest kaubaveod oma potentsiaalse ohuga ei sobi kokku elu- ja äripiirkonnaga ning uue rahvarohke Tallinna väravaga, milleks terminal Rail Balticu valmides kujuneb.

Probleemiks on ka see, et suunised tulevikus ringraudteega arvestada pole antud piisava täpsusega, mis välistaks Rail Balticu ümberehitusvajaduse, kui teise raudteetaristu projekt tulevikus täpsemaks saab.

Tallinna ringraudtee koridor on Rail Balticu trassikoridoriga kattuv umbes 13 kilomeetri ulatuses. Nende mõlema raudteekoridori ristumisel viaduktide, sildade jms kohtobjektidega on vajalik planeerida vastava ulatusega vaba gabariit ehk avad just sinna, kus mõlemad raudteed kulgema hakkavad. Kuni aga ei ole paika pandud Tallinna ringraudtee täpne trassikoridor, ei ole ka kohtobjektidega ristumiskohtades võimalik suunises ette nähtud vaba ruumi projekteerida viisil, mis tagaks hiljem ringraudtee sinna ehitamist mõistlikul ja parimal viisil, leiavad omavalitsustegelased, leides, et seetõttu tuleks ringraudtee trassikoridor kohe Rail Balticu projekti lisada, et tagada kohtobjektide projekteerimine teise taristuga arvestavalt.

Samuti vajavad trassi osas selgust Harjumaa omavalitsused, et osata arvestada mahukat maa-ala - praegu umbes 500-meetri laiuse varuga taristu - hõlmava objektiga oma territooriumi tulevikuperspektiive planeerides. Tegelikkuses vajab raudteetaristu kuni 30-meetrise laiusega trassikordiori.

Seetõttu ootavad omavalitsused Tallinna ringraudtee tulevase paiknemise täpsemaks määratlemiseks riigi eriplaneeringu algatamist, sest muidu ei pea nad võimalikuks nii mahuka maa-ala igaks juhuks reservis hoidmist olukorras, kus uued detailplaneeringud ootavad vastuvõtmist ja ehitusload väljastamist. Iseäranis kriitiline on küsimus Lagedil, kuhu peaksid tulema reisirongiliikluse pöörded, ja Saue piirkonnas.

Riigi eriplaneeringu algatamise mõtet on Harjumaa omavalitsuste liit väljendanud ka ühes oma varasemas kirjas majandusministrile tänavu kevadel.

Riigi eriplaneeringu tegemata jätmine võib päädida olukorraga, kus Rail Balticu raames arvestatakse küll täiendava ruumivajadusega eritasandilistel ristumistel ringraudteega kattuvas lõigus, kuid samas ehitatakse ringraudtee trassikoridori otstes võimalikud raudtee kulgemiskohad täis. Niisugusel juhul ei oleks Rail Balticu projekteerimisel ringraudteega arvestamisest kokkuvõttes aga mingit tulemust ning tehtavad jõupingutused ja kantud kulud oleksid asjatud, hoiatavad omavalitsuste juhid ministrit.

Samuti ootavad omavalitsused riigilt ringraudtee sotsiaalmajanduslikku mõjuanalüüsi, mis arvestaks enama kui vaid kaubavedude potentsiaaliga.

Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) Autor/allikas: MKM

Toimetaja: Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: