HOL nõuab riigilt ringraudteele eriplaneeringut ja soovitab vesinikronge ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raudtee
Raudtee Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Et teada saada, kui palju Tallinna ringraudtee rajamine tegelikult maksab, kus see asuma hakkab ning kas seal saaksid sõita ka reisirongid, peab riik algatama eriplaneeringu, leiab Harjumaa omavalitsuste liit (HOL). Ministeeriumid eriplaneeringut vajalikuks ei pea.

HOL on veendunud, et ringraudtee ehitusmaksumuse arvutamiseks saab vajalikud andmed anda ainult eriplaneering, millega määratakse raudtee asukoht, Ülemiste ja Kopli kaubajaama sulgemise võimalus ja reisirongiliikluse võimalikkus Ülemiste suunas, kirjutas HOL-i juhatuse esimees Andre Sepp (Reformierakond) majandus- ja taristuministrile ning regionaalministrile.

HOL-i ideaalis kulgeks rongiliiklus, nii kaubad kui reisijad, Ülemiste järvest lõuna poolt mööda, Tallinna ja Ülemistet läbimata. Selline ringraudtee aga on riigiametnike hinnangul liiga kallis, hinnanguliselt üle saja miljoni euro, ning majanduslikku põhjendust aastal 2019 pole sellele võimalik leida.

Praegu näeb riik lahendust pigem Ülemiste järve põhjakaldal kulgevas trassis, kuigi see tähendaks, et kaubaveod, sealhulgas ohtlikud veosed, jääksid ikkagi Tallinna territooriumile.

HOL-i soovitud riigi eriplaneeringu koostamist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning rahandusministeeriumi ametnikud omavahel arutanud, kuid vajadust selle järele pole, ütles ERR-ile MKM-i transpordi arengu ja investeeringute osakonna juhataja Indrek Gailan.

"Praegusi kaubamahte ning nende madalaid prognoose tulevikuks ja eeldatavat Tallinna ümbersõiduraudtee lõunapoolse koridori ehitusmaksumust arvestades ei pea MKM hetkel mõistlikuks ringraudtee eriplaneeringu algatamist. Seda enam, et sama eesmärgi täitmiseks – Kopli kaubajaamast kaupade väljaviimine – on ka teisi võimalusi, näiteks kasutada Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhjapoolset perspektiivse ümbersõiduraudtee koridori," lausus Gailan.

Selleks, et leida sotsiaalmajanduslikult tasuvaim lahendus, on ministeeriumil kavas tellida Kopli kaubajaamast ja üleüldse Tallinna kesklinnast raudteekaubavedude väljaviimise teostatavus-tasuvusanalüüs.

Harjukad tahavad ilmtingimata lõunatrassi

HOL ministeeriumi hinnanguga ei lepi ning Harjumaa (sh ka Tallinna) linna- ja vallajuhid tahavad ilmtingimata riigi eriplaneeringut ning ringraudteed pealinnast väljapoole.

"Riigi eriplaneeringu algatamine enne teostatavus-tasuvusanalüüsi on võimalik ning ka vajalik selleks, et saada vajalikke ja olulisi sisendeid analüüsi tegemiseks," märkis kirjas Taavi Aasale ja Jaak Aabile Andre Sepp.

Harju juhid pole rahul, et tahetakse uurida vaid Kopli kaubajaama kaotamist, sest nende hinnangul peaks tõsiselt kaaluma ka lisaks Ülemistel asuva kaubajaama tegevuse lõpetamist, et tuleviku suure ühistranspordisõlme riske maandada. Nende põhjendus on veenev – kui Rail Balticu Ülemiste terminal valmib, keelatakse seal tõenäoliselt päevasel ajal kaubarongide liikumine. Kui Tallinn peaks samal ajal otsustama, et öisel ajal kaubaveod läbi elamupiirkondade liikuda ei tohi, muudaks see Ülemiste kaubajaama nagunii mõttetuks.

HOL-i hinnangul pole mõtet kaubavedusid läbi Ülemiste suunata, sest see ei oma tulevikku vaadates piisavat läbilaskevõimet ning ei luba seega Paldiski suurprojektide planeerijatel rahulikult plaane teha. Näiteks tuleks Paldiskisse rajatava pumphüdroakumulatsioonijaama ehitamise ajal vedada linnast välja miljonite tonnide viisi ehitusmaterjale; perspektiivse metanoolitehase äravedu mööda raudteed oleks pool miljonit tonni aastas.

Gailani sõnul on Paldiski piirkonna parem ühendamine kindlasti oluline ning selleks parima lahenduse leidmine saab olema ka teostatavus-tasuvusanalüüsi üheks lähteülesandeks. "Paldiski on juba täna ühendatud 1520 mm (nn vene laius – toim.) raudtee ning kvaliteetse maanteega," märkis ta.

Ülemiste peaks jääma reisirongide jaoks, ning sealt võiks tulevikus sõita reisirongid lääne poole, suunal Ülemiste-Lagedi-Assaku-Luige-Saku-Saue-Keila-Paldiski/Turba, perspektiivis Haapsalu ja Rohukülani, leiab HOL.

Indrek Gailan lõunatrassi võimalust praegu eriti arutada ei taha. "Selle osas kujundame seisukoha pärast teostatavus-tasuvusanalüüsi valmimist, lähtuvalt selle tulemusest," ütles ta.

Reisirongiliiklus ringraudteel pole samuti teema, millega MKM praegu tõsiselt tegeleks.

"Ringraudtee selle lõunapoolses koridoris kulgeks paralleelselt Rail Balticuga, millele on samuti kavandatud rongipeatused kohalikuks reisirongiliikluseks. Meie hinnangul on võimalik selles piirkonnas reisijate vedu lahendada ka Rail Balticu abil," märkis Gailan.

Vallad tahavad arenduste jaoks selgust majja

Tallinna ringraudtee põhimõtteline koridor on küll paika pandud Harju maakonnaplaneeringus, kuid seda väga ebamääraselt – 500 meetri laiusena.

HOL-i hinnangul pole võimalik raudteetrassi kaardi peal täpselt määrata, kui kogu raudtee kulgemist pole insenertehniliselt läbi projekteeritud.

"Ainult riigi eriplaneeringu kaudu on võimalik valida trassikoridori täpne asukoht ja täpsustada see koridor omavalitsuste jaoks aktsepteeritava ulatusega ca 20–30 meetri laiuseks trassikoridoriks," kirjutab Andre Sepp Aasale ja Aabile.

Eriplaneeringuga saaks selgeks, kuhu näiteks tohib lasta kinnisvaraarendajad, vastasel juhul võib juhtuda, et tulevikus avastatakse, et kõige mõistlikum trassikoridor on täis ehitatud või planeeritud.

Gailan sellega ei nõustu. "Harju maakonnaplaneeringu seletuskirjas seisab, et uute üldplaneeringute koostamisel võetakse aluseks maakonnaplaneeringu lahendus. Seda kinnitab ka planeerimisseadus. Seega on kehtiva maakonnaplaneeringu lahendus eelduseks kohalike omavalitsuste ehitus- ja maakasutusarengute suunamisel," märkis ta.

Riigil soovitatakse osta vesinikrongid

HOL tõstab teemana ka Eesti kliimaeesmärgid ning soovitab riigil soetada vesinikrongid. Kui vesinikkütusel sõitev veerem osta, saaks kokku hoida elektrirongide tarbeks vajaliku kontaktvõrgu ja alajaamade rajamiselt, märgitakse kirjas.

Käesoleval nädalal teatas Eesti Raudtee, et kavatseb kogu Eesti raudteevõrgu elektrifitseerida aastaks 2028. Projekteerimine ja ehitustööd lähevad kokku maksma ligi 300 miljonit eurot, elektrifitseerima peab umbes 800 kilomeetrit raudteed.

Vesinikrongide ostuks viitab HOL oma kirjas firmale Saksa firmale Alstom, mis teatas oktoobri viimasel päeval, et alustab maailma esimese vesinikkütusel sõitva rongi, Coradia iLinti testimist Hollandis Groningeni provintsis. Varem on iLinti testitud vaid Saksamaal, esimesed testid toimusid 2017. aastal, 2018. aasta septembris pandi rong liinile Alam-Saksi liidumaal.

iLinti maksimumkiirus on 140 km/h ning täispaagiga sõidab 600 kuni 800 kilomeetrit.

Saksamaa kohalik rongioperaator Rhein-Main-Verkehrsverbundi tellis tänavu Alstomilt 27 vesinikrongi.

Tallinna ringraudtee võimalikud koridorid (märgitud pruuni katkendjoonega) Autor/allikas: MKM
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: