Tallinna ringraudteele soovitatakse algatada riigi eriplaneering
Tallinna ringraudtee detailse lahenduse väljatöötamiseks peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium algatama ja teostama riigi eriplaneeringu, leiavad ministeeriumile saadetud kirjas Harjumaa omavalitsused.
Ringraudtee trass on Harju maakonnaplaneeringus ja seega ka valdade-linnade üldplaneeringutes olnud juba 1990ndatest saadik. Kuivõrd ringraudtee rajamise või mitterajamise otsust pole ükski valitsus selle aja jooksul teinud, tähendab see trassi teele jäävate omavalitsuste jaoks 500 meetri laiust koridori nende territooriumil, kuhu pole võimalik midagi rajada ega anda luba millegi ehitamiseks.
Sellele, et ringraudteele pole ühegi planeeringuga konkreetset trassi välja valitud ega vastavaid uuringuid tehtud, juhtis tähelepanu 2018. aasta lõpus ka toonane majandus- ja taristuminister Kadri Simson, ja see oli ka üks argumente, miks ei algatatud ringraudtee trassi projekteerimist koos Rail Balticu ehitusprojekti koostamisega.
Praegu on ringraudteele esitatud kaks alternatiivset trassi Harju maakonnaplaneeringus 2030+.
Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL) märgib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) 16. mail saadetud kirjas, et eriplaneeringuga saab välja töötada ringraudtee detailse lahenduse ning see võimaldaks valdadel, mida ringraudtee trass läbib, arvestada oma üld- ja detailplaneeringutes täpsema maavajadusega raudtee jaoks.
"Lõppeks olukord, kus omavalitsused on planeerimis- ja ehitustegevuses piiratud maakonnaplaneeringust tuleneva ca 500 meetri laiuse koridoriga arvestamise kohustusega ning trassikoridor täpsustuks planeeringuga omavalitsuste jaoks aktsepteeritava ulatusega ca 30 meetri laiuseks alaks," seisab pöördumises.
Ringraudteed ei nähta vaid kaubavedude tarbeks, vaid sinna on HOL soovinud ka reisijatevedu ning kohalikke peatuseid. Eriplaneeringuga saaks omavalitsusliidu hinnangul vallad, mida ringraudtee perspektiivis läbib (Kiili, Rae, Saku, Saue vald), kindluse, kuhu kohalikku asustust ja kinnisvaraarendusi suunata, et need asuksid tulevikus võimalikult lähedal rongipeatustele.
Lisaks annaks eriplaneering Paldiski sadamate operaatoritele ja teistele ettevõtjatele kindlustunde tegevuse laiendamiseks või uute investeeringute tegemiseks – Paldiskil tekib tulevikus hea ida-lääne suunaline raudteeühendus, võimaldades kaubavoogude suunamist Tallinna kesklinnast ja Rail Balticu reisiterminalist mööda, märkis HOL.
Topeltrööpad ei tööta
HOL tõi kirjas ministeeriumile ka välja, et ringraudtee ja Rail Balticu paralleelseks rajamiseks MKM-i väljapakutud dual gauge lahendus, mis tähendab raudteed, mida on võimalik läbida erineva rööpalaiusega (1435 ja 1520 mm) rongidel, ei ole tõsiselt mõeldav variant, sest sellega kaasnevad selged tehnilised kitsaskohad. Seda on märkinud Rail Baltic Estonia, kus ei peeta dual gauge lahendust otstarbekuse ega teostatavuse osas sobivaks.
Ka Eesti Raudtee hinnangul puuduvad dual gauge variandil eelised ning see on kõige kulukam ja Rail Balticu läbilaskevõimet takistav. HOL-i küsimustele tänavu aprillis vastates leidisid Eesti Raudtee spetsialistid, et dual gauge lahendusega oleks välistatud Elroni elektrirongide kasutamine, võimalik oleks kasutada vaid olemasolevaid diiselronge. Veelgi enam – Eesti Raudtee hinnangul tähendaks dual gauge lahendus, et reisirongiliiklust ringraudteel olla ei saaks.
Kui aga ringraudtee ehitada eraldi rööbasteega, ei tekiks Eesti Raudtee hinnangul neid probleeme.
Rail Balticu raudtee rajatakse nn euroopa laiusega (1435 mm), ringraudtee aga vene laiusega 81520), sest vastasel juhul ei saaks seal sõita vene laiusega kaubarongid ning ringraudtee algne ja olulisim põhjus – juhtida ohtlikud veosed Tallinna territooriumilt välja – kaoks.
Idee projekteerida ja rajada koos Rail Balticuga ka Tallinna ringraudtee käidi välja 2018. aastal. HOL-i hinnagul on see ainuke võimalus ringraudtee rajamiseks, kuivõrd Rail Balticu ja Harju maakonnaplaneeringus esitatud ringraudtee eelistatud trass kattuvad ning hilisem ringraudtee rajamine oleks liiga kallis, et see ära tasuks.
Ringraudtee eelistatud trass kulgeb Iru sõlmest lõunasse Rae valla territooriumile tulevase Rail Balticu Soodevahe kaubajaama juurde ning liigub sealt Ülemiste järvest lõuna pool läbi Kiili ja Saku valla ning ühineb Saue vallas olemasoleva Tallinna-Paldiski raudteega.
Harjumaa Omavalitsuste Liit on ringraudtee rajamise vajadust pidevalt rõhutanud. Veel tänavu jaanuaris saadeti MKM-ile pöördumine, millele oli alla kirjutanud HOLi esimees ja Raasiku vallavanem Andre Sepp, Rae vallavanem Mart Võrklaev, Saue vallavanem Andres Laisk, Keila linnapea Enno Fels ning Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat. Nendes viies vallas elab kokku u 70 000 inimest.
Ringraudtee rajamine on küll kulukas – hinnanguliselt 110 miljonit eurot –, kuid vallajuhtide arvates on selle jaoks objektiivne vajadus koos põhjendustega olemas.