Vesterbacka on endiselt veendunud, et tunnel valmib aastal 2024
Kuigi Soome ja Eesti geoloogide värske uuringu järgi on Tallinna-Helsingi tunneli rajamine raskendatud, sest mitmes kohas merepõhjas on pehmeid kohti ja muid takistusi, siis Finestbay juht ja tunneli rajamise eestvedaja Peter Vesterbacka sõnul pole need leiud midagi uut ega muuda tunneli rajamist keerulisemaks.
Helsingi Sanomat kirjutas laupäeval, et tunneli rajamine sai tagasilöögi, kui geoloogiliste uuringutega selgus, et Soome lahe põhjas on kohti, kus kivimi kvaliteet on nõrk ning tunneli rajamine sinna sisse on keeruline.
Vesterbacka ytles Soome ringhäälingule Yle, et need leiud pole tema jaoks üllatus ning lisauuringud olid merepõhjas nagunii kavas.
"Kindlasti leidub ka keerulisemaid paiku, kuhu on tunnel ehitatud. Kui me räägime sajakilomeetrisest tunnelist, siis ei saagi loota, et seda saab teha kergelt. Probleeme oli ette näha ja me oleme nendega tegelemiseks valmis," kinnitas Vesterbacka, kelle sõnul on geoloogilised tingimused tunneli rajamiseks pigem head.
Võimalike takistuste jaoks on Vesterbacka sõnul tehnilised lahendused olemas. "Suur osa (merepõhja) on kivim. Murdekohad on keskel, need saavad olema väljakutse. Proovipuurimistega peab selgitama, kui sügavale pehmemad kohad ulatuvad, ja vaatama, kas on paremaid trassivariante," rääkis ta.
Vesterbacka märkis, et ka peale tehniliste probleemide on tegemist palju, kuid eesmärgiks on endiselt, et rongid hakkavad tunnelis sõitma juba aastal 2024.
Toimetaja: Marko Tooming