Geoloogide leiud muudavad Tallinna-Helsingi tunneli rajamise raskemaks ({{commentsTotal}})

Vesterbacka Finest Bay Area tunnelikavandi pilt arendaja kodulehel.
Vesterbacka Finest Bay Area tunnelikavandi pilt arendaja kodulehel. Autor/allikas: Finest Bay Area

Tallinna-Helsingi tunneli rajamist võivad muuta keerulisemaks kahe riigi geoloogide leiud Soome lahe põhjas, kirjutab ajaleht Helisingin Sanomat.

Eraalgatusena tunnelit kavandava ettevõtte Finestbay tellimusel Soome ja Eesti geoloogiateenistuse ning büroo A-Engineers esialgsed uuringud tõid välja, et kõva kivipinnase vahel on merepõhjas mitmeid pehmeid kohti, samuti põhja-lõuna-suunalisi lõhesid ja iidseid jõesänge, mis on täitunud kruusa, moreeni ja liivaga. Kokkuvõttes tähendab see, et tunneli trajektoori tuleb väga hoolikalt valida ning selle rajamine nõuab inseneridelt rohkem tööd, märkis leht.

Kui Soome lahe põhjapoolses osas on merepõhi valdavalt tugevatest kivimitest, siis Eesti-poolne ala on pehmematest kivimitest ning seal avastasid geoloogid vähemalt 20 pehmemat ala, millest kõigist ei õnnestu tunneli trassi mööda juhtida. Seepärast võib tunneli rajamisel vaja minna pinnase külmutamise tehnoloogiat, mida kasutati ka Helsingi tunneli ühe lõigu ehitamisel ning Oslos merealuse autotunneli tegemisel.

Lisaks on Tallinna ümbruse maakoores vett juhtivad poorsed liivakivi lasumid, milles asuvat magevett kasutatakse Eestis veevarustuses. Tunneli ehitamisel tuleb jälgida, et seda ei kahjustataks selliselt, et sinna hakkaks tungima soolane merevesi, edastas Helsingin Sanomat geoloogide juttu.

Kokkuvõtvalt tõdesid geoloogid, et tunneli kavandamiseks on vaja põhjalikke uuringuid.

Toimetaja: Mait Ots



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: