"Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on varasemalt väljendanud seisukohta, et Narva elektrijaamades võiks toetada taastuvenergia tootmist puidu põletamise teel kuni 500 000 tm mahus. Selle mahu saavutamisel peame vajalikuks hinnata, milline on olnud mõju puiduturule ja eelkõige regioonis tegutsevatele puitu väärindavatele ettevõtetele," seisab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe Jaak Niguli pöördumises majandus- ja taristuminister Taavi Aasale.

Juhul, kui olulist negatiivset mõju regiooni puitu väärindatavatele ettevõtetele ei leita, pole Niguli sõnul põhjust välistada ka suuremate mahtude kasutamise toetamist.

"Liit sooviks olla kaasatud nimetatud mõjuhinnangu koostamisesse. Puitu väärindavatele tööstusettevõtetele negatiivse mõju vähendamiseks leiame, et vajalik on kaasnevalt kehtestada taastuvenergia tasu maksulagi, et tagada energiaintensiivsete metsatööstusettevõtete konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Eelnev on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi juhistes soovitatuga ja rakendatud peamistes konkurentriikides Skandinaavias ning Kesk-Euroopas," märkis Nigul.

Narva elektrijaamades puidu põletamine loob Niguli sõnul võimaluse majandada regiooni madala majandusliku väärtusega metsasid ja neid uuendada väärtuslikumate puuliikidega, mis looksid tulevastele põlvedele suurema hüve. Lisanduv nõudlus madala väärtusega küttepuidule loob paremad metsa majandamise võimalused erametsaomanikule ja võimaldab seeläbi täita metsanduse arengukavas 2020 seatud raiemahtude eesmärke.

"Keskkonnaagentuuri andmetel on perioodil 2011-2018 keskmine aastane raiemaht 10,6 miljonit tihumeetrit, samas kui arengukavas on seatud eesmärgiks raiemaht 12-15 miljonit tihumeetrit. Kasvava raiemahuga kaasneks ka kvaliteetsemate sortimentide nagu saepalk ja vineeripakk kasvav pakkumine, mis võimaldaks puidutööstustel läbi enama puidu väärindamise panustada Eesti majanduskasvu ja heaolu loomisesse," seisab metsa- ja puidutööstuste liidu pöördumises.

"Suurenev raiemaht võib aga tähendada vajadust riigile osta süsihappegaasi (CO2) kvooti maakasutuse arvestuse (LULUCF) raames. Puidu väärindamise kaudu loodav positiivne majandusmõju on siiski eeldatavalt suurem, kui võimaliku kvoodi ostmise kulu," märkis Nigul.

"Soovime rõhutada, et sektoris tegutsevatele puitu väärindavatele ettevõtetele on oluline stabiilsus. Suuremahulise tarbimise tekkimine Narva elektrijaamades loob turule initsatiivi, mis aktiveerib metsaomanikku. Kui aga selline tarbimine peaks järsult kaduma, toimuks turul suuremamahuline langus, mis võtaks tooraine ära ka puitu väärindavatelt ettevõtetelt ja mõjutaks seeläbi negatiivselt kogu sektorit ning Eesti majandust," märkis Nigul.

Lisaks kutsub Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit üles enam panustama jääkpuidu kogumisse ja kasutamisse energiatootmisel.

"Ehitustel ja kodumajapidamistes tekkivate puidujäätmete kokku kogumisel peitub oluline tooraine ressurss ja kogumissüsteemi üles ehitamine võimaldab panustada ringmajanduse eesmärkidesse. Muuhulgas soovitame üle vaadata töödeldud puidu klassifikaatorid ja võimalusel neid leevendada," rääkis Nigul.

Valitsus andis juunis nõusoleku valmistada ette eelnõu, mis lubab tulevikus asendada põlevkivi Narva elektrijaamade kateldes osaliselt biomassiga, seadusemuudatus peaks jõustuma aasta jooksul.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul lubab biomassi osaline kasutamine vähendada elektrijaamade süsinikdioksiidi heidet poole võrra, suurendada oluliselt Eesti taastuvenergia toodangut ning parandab jaamade konkurentsivõimet elektriturul.

"Olemasolevates elektrijaamades fossiilse kütuse asendamine biomassiga on kiireim tee riigi taastuvenergia osakaalu suurendamiseks. Samuti aitab see ära hoida teisi süsinikdioksiidi kõrgest hinnast tingitud kõrvalmõjusid," ütles minister juunis.

Aasa sõnul aitab konkurentsivõimelisem hind säilitada Eesti Energial suurema tootmisvõimekuse ning sellega koos hoida töökohti. "Nii Ida-Virumaale kui kogu Eestile on vajalik, et energiasektor oleks tugev ja head spetsialistid saaks seal tööd," lausus Aas.