Los Angeleses asuva mänguasjapoe omanik Don Queen üritab Hiinast saabuvat kaupa ette varuda, et pehmendada tariifide mõju.

"Ma ostan praegu võimalikult palju asju, enne kui see juhtub, ja ma töötan rohkem ja kauem, et seda kõike korvata," rääkis Queen "Välisilmale".

Mänguasjadele hakkavad tariifid kehtima 15. detsembril. Seega võivad hinnad USA tarbijatele jääda madalaks pühadeostude ajal, kuid mitte igaveseks.

Queen on enda sõnul saanud oma tarnijatelt juba kuus teadet hoiatusega, et hinnad tõusevad peagi.

Pühapäeval hakkasid aga kehtima 15-protsendised tariifid 112 miljardi väärtuses Hiina toodetele, mille hulka kuuluvad piimatooted, mähkmed ja spordivarustused. USA riikliku jaemüüjate ühenduse asepresident David French leidis, et kui seni mõjutasid tariifid eelkõige suuri ettevõtteid, siis nüüd ei jää puutumata ka väikeettevõtted ja tarbijad.

"Me räägime potentsiaalselt miljonitest kaotatud töökohtadest, väiksematest investeeringutest, madalamast SKT kasvust, töötusest, kõrgematest hindadest. Minu arvates on see "täiuslik torm"," rääkis French.

Texase senaatori Ted Cruzi sõnul on ta kuulnud oma osariigi ettevõtjatelt, et nad on kaubandussõja pärast mures. Samas ütleb Cruz, et ta toetab president Donald Trumpi püüdlusi survestada Hiinat oma turge USA kaupadele avama.

"Juhul kui lõpetame olukorras, kus nad avavad oma turu ja me saame rohkem eksportida, siis see on Texasele hea. Samas, kui me lõpetame tariifide ja kaubandussõjaga, siis see on Texasele halb ja see ebakindlus on muutnud paljud Texase inimesed murelikuks," märkis Cruz.

Vabariiklasest senaator Lindsey Graham leidis, et ameeriklased lihtsalt peavad leppima valuga, mis tekib Hiinale vastu astudes. "Kuidas Hiinat muuta, ilma neile või meile valu tekitamata? Ma ei tea," lausus ta.

Washington Posti majandustoimetaja David Lynch rõhutas, et tegelikult läheb USA majandusel praegu hästi.

"See (majandus) ei kasva nii kiiresti kui varem sel aastal, aga tundub, et kasvutempo on kuskil kaks protsenti aastas, mis on tõenäoliselt ka meie potentsiaal. Töötuse määr on endiselt alla nelja protsendi, mis on 50 aasta madalaim tase," rääkis ta.

See aga ei tähenda, et kaubandussõda pole USA-d mõjutanud. Eriti on seda näha aktsiaturgudel, mis reageerivad iga kord, kui tariifidest või võimalikust kokkuleppest räägitakse.

Investoritele ei meeldi tariifisõda ja see on väga halb. Ettevõtete kasum on väike ja majanduslanguse võimalus kasvab ja paljuski tõukab seda tagant nii see, mis toimub väljaspool USAd maailmamajanduse nõrkus kui ka ebakindlus," märkis Lynch.

Lynchi sõnul on ebakindlus tekitanud paigalseisu. USA ettevõtted ei soovi investeerida. Samuti ei julge nad oma tootmist Hiinast mujale kolida, sest kaubandussõja oht on teisteski riikides, eriti Vietnamis ja Mehhikos. See, et need ettevõtted tooksid tootmise tagasi koju, on aga veelgi ebatõenäolisem.

"Kui ettevõte viis kümme aastat tagasi oma tootmise mujale 500 töökohaga, siis USA-sse naastes ei tooks tagasi 500 töökohta. Võib-olla tooksid nad tagasi 50 töökohta ja palju masinaid. See ei ole nii lihtne, nagu hakata filmi vaatama ja siis tagasi kerida," rääkis Lynch.

Mõlemad pooled on andnud märku, et soovivad endiselt kaubandussõja lõpetada. Järgmine kõnelustevoor peaks toimuma sellel kuul, kuid analüütikud kardavad, et kokkuleppest ollakse kaugemal kui kunagi varem.

Donald Trump pole enda sõnul veel valmis Hiinaga ära leppima. "Kui ma tahaksin teha Hiinaga halva kokkuleppe, siis turud läheksid kohe üles, aga see ei oleks õige. Ma lihtsalt ei ole valmis veel Hiinaga kokkulepet sõlmima. Hiina tahab kokkuleppe sõlmida. Mina ei ole valmis," ütles Trump.

Valge Maja majandusnõuniku Larry Kudlow sõnul on tuhanded ja tuhanded ettevõtted palunud presidendil neid kaitsta Hiina ebaausate kaubandusvõtete ja IP-varguste eest.

David Lynch rõhutas, et Trumpi administratsiooni eesmärgid on olnud samad kaubandussõja algusest saati, kuid paljud järeleandmised, mida USA ootab, lähevad vastuollu Hiina majandusmudeliga.

"Kindlasti, kui räägime ohjeldamatust petmisest ja intellektuaalse omandi vargusest, siis nõustuvad kõik, et see oleks pidanud tükk aega tagasi lõppema, aga riigitoetuste ja teiste Hiina mudeli osade puhul oli algusest peale ebatõenäoline, et Xi Jinping nõustuks midagi muutma," märkis Lynch.

Lisaks on muutnud olukorra keerulisemaks vaidlused Hiina telekommunikatsiooniettevõtte Huawei ümber, mida USA näeb rahvusliku julgeolekuohuna.