Võimalikust majanduskriisist on USA-s räägitud juba pikemat aega. Majandusanalüütikute mure muutus aga eriti suureks augustis, kui lühiajaliste riigivõlakirjade tulusus ületas pikaajaliste oma. Tavaliselt on see märk lähenevast majanduslangusest, vahendas "Välisilm".

"See oli üpris lühike ja nõrk intressikõvera ümberpöördumine. Seega, küsimus on, kas me unustame selle märgi ja näeme ikkagi aasta või kahe pärast majandussurutist või oli see midagi, mis on seekord teistmoodi," rääkis George Washingtoni ülikooli majandusprofessor Tara Sinclair.

Tõsi on see, et USA majanduskasv on aeglustunud ja keskpank on sellel aastal intressimäärasid kolm korda langetanud.

"Me astusime selle sammu, et hoida USA majandust tugevana erinevate ülemaailmsete arengute ajal ja pakkuda teatud kindlust kestvate riskide eest," ütles keskpanga juht Jeremy Powell.

Septembris langes tootmine USA-s kümne aasta madalaimale tasemele. Samuti on aeglustunud palgakasv. Peamiselt on ettevõtjates tekitanud ebakindlust kaubandussõda Hiinaga.

"Ettevõtted ei saa teha plaane. Nad ei suuda välja mõelda, milline peaks olema nende tarneahel ja nad ei saa anda tootmislubadusi. Kõik need asjad pidurdavad majandust ja see on tegelikult päris üllatav, et majandus ja aktsiaturud on olnud nii vastupidavad nendele ebakindlustele ja muutustele, mida näeme iga päev poliitikas," selgitas Sinclair.

"Enne minu valimist istusid Washingtoni poliitikud niisama ja ei teinud midagi, kui Hiina rüüstas meie ettevõtteid, varastas intellektuaalset omandit, toetas oma ettevõtteid meie omade arvelt ja müüs kaupu odavamalt, et tahtlikult tekitada olukord, kus Ameerika vabrikud peaksid kogu riigis oma uksed sulgema," on president Donald Trump öelnud.

USA ei pea kaubandusvaidlusi ainult ühel rindel. Hiljuti otsustas maailma kaubandusorganisatsioon (WTO), et Euroopa riigid on ebaseaduslikult toetanud lennukitootjat Airbus, mistõttu on kannatanud nende konkurent Boeing. Nii said ameeriklased WTO-lt rohelise tule, et kehtestada 7,5 miljardi dollari väärtuses Euroopa Liidu toodetele 25-protsendilise tollimaksu. Selle alla lähevad muuhulgas Prantsusmaa veinid, Itaalia juustud ja Šotimaa viski.

"See tekitab ülemaailmses kaubanduses veel rohkem ebakindlust. Nüüd meil on kaubandussõjad, mis on Lõuna-Korea ja Jaapani, USA ja Hiina, USA ja Euroopa vahel," rääkis CBS-i uudiste majandusanalüütik Jill Schlesinger.

Kõigele lisaks ei ole veel selge, mis saab Brexitist ja mida toob kaasa Saksamaa majanduse jahtumine.

See ettevõtjate ebakindlus ei ole aga jõudnud Ameerika tarbijani.

"Tarbimine, mis moodustab umbes 70 protsenti USA majandusest, on üsna tugev. Enesekindlus on väga kõrge. Nende bilanss on heas seisus ja on näha, et Ameerika tarbija tugevus veab nii USA majandust kui ka maailmamajandust. Kuigi äritegevus aeglustus, siis mulle tundub praegu, et see oli lihtsalt kasvu pidurdumine, mitte püsiv langus," ütles JPMorgan Chase panga juht Jamie Dimon.

Lisaks on töötuse määr USA-s ajalooliselt madal ja kõigub viimasel ajal 3,5 protsendi ümber.

"Hiljuti on mõned sektorid, näiteks jaekaubandus oluliselt langenud töövõimaluste pakkumises, aga tundub, et need inimesed leiavad töö teistes sektorites. Seega tundub, et tööturu tervis on üsna hea, sest kui üks sektor langeb, siis teine sektor korjab need töötajad üles," arutles Sinclair.

Ajalugu on näidanud, et kui USA majandusel läheb hästi, siis suure tõenäosega valitakse senine president Valgesse Majja tagasi. Nüüd, kui presidendivalimisteni on jäänud vaid aasta, on ka Donald Trump hakanud sellele rohkem rõhuma.

"2016. aastal, enne kui ma ametisse astusin, ennustas kongressi eelarveosakond, et samal ajal 2019. aastal on loodud vähem kui kaks miljonit töökohta. Selle asemel on minu administratsioon loonud seitse miljonit töökohta ja see number kasvab kiiresti. Me tegime rohkem kui ennustati," ütles president.

Lisaks on Trump algusest peale rõhunud, et tootmine peab USA-sse naasma, eriti kui rääkida terase- ja autotööstusest. See oli üks põhjus, miks Kanada ja Mehhikoga alustati läbirääkimisi uue vabakaubandusleppe üle. Sinclairi arvates võib nende töökohtade päästmiseks olla aga liiga hilja ja see ei pruugi olla eriti tõhus.

"Pea kõikide nende tööstustöökohtade majandusnäitajad ütlevad, et USA tootmine ei ole odav, nii et mida iganes püüame teha nende sektorite kaitsmiseks, on lühiajaline poliitika. Võib-olla on poliitiliselt seda kasulik teha, aga majanduslikult mitte," rääkis professor.

Analüütikud rõhutavad, et kuigi praegu on USA majanduse tervis hea, siis edasine sõltub sellest, kuidas lahenevad kaubandussõjad ja mis toimub välisturgudel. Praegu ollakse pigem äraootaval seisukohal.

"Kui majandussurutis tõesti tuleb, siis see on tõenäoliselt palju leebem kui see, mis oli 2008-2009, või isegi need, mis olid enne seda," leiab Kelley ärikooli majandusprofessor Kyle Anderson.