"Suud puhtaks" keskendus sügise esimeses saates haridusele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV arutelusaade "Suud puhtaks" keskendus hooaja esimeses saates haridusele ning küsis, milline peaks välja nägema tuleviku kool.

Saatest võtsid osa nii hariduseksperdid, ametnikud õpetajad kui ka kooliõpilaste esindajad. Teemadena kerkisid esile infotehnoologia esiletõus, alternatiivsed õpimeetodid ja alternatiivse suunaga koolid ning õpetajate toimetulek olukorras, kus pidevalt tuleb pidevalt uusi ja erinevaid ideid.

Valik tsitaate:

Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse kroonik Eda Tagamets:

"Maailm muutub. Maailm muutub järjest kiiremini ja seda on vist märganud juba kõik inimesed. kes oli see tark inimene, kes ütles, et me ülehindame seda, mis võib juhtuda ühe aastaga, aga alahindame seda, mis võib juhtuda kümne aastaga. Me näeme seda, et muutub tehnoloogia, mis muudab tööelu. Hiljuti esitati küsimus, et mida teeb inimene siis, kui töönädal kestab 12 tundi. Et meil on vaja inimesi õpetada kogu seda vaba aega sisustama. See ei pruugi olla nii lihtne. Väljakutse on see, kuidas õpetada inimesi tegema neid asju, mida arvutid ega robotid iialgi tegema ei õpi."

Tallinna Ülikooli sotsiaalpsühholoogia professor Mati Heidmets:

"Varasematest uuringutest tuli välja, et teema, kus õpetajad muutusi ootasid, oli palk. Nüüd viimastel aastatel on palga kõrvale tõusnud teised teemad. Koormuseteema ja see teema, mis puudutab õpetamise meetodeid. Kõik see, mis toimub iga päev klassiruumis. Väga paljud õpetajad täna tunnevad, et neil on natuke keeruline selles uues olukorras hakkama saada, kui igast torust tulevad uued digivahendid, veerand klassi on hariduslike erivajadustega õpilasi, siis koolitusel räägitakse, et tuleb teha projektõpet, mis iganes meetodeid seal kasutada... vaat sellise uue õpetamisega, mille puhul paljud õpetajad on valmis hakkama seda tegema, aga nad täpselt veel ei tea. See on nagu otsimise ajastu praegu. Mitte ainult Eestis, vaid üle kogu maailma."

Haridusministeeriumi üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Neimvalts:

"Kui vaadata neid alternatiivseid lähenemisi koolile, siis ma julgen seda küll öelda, et tegelikult selliseid erisusi ministeerium toetab, aga arvestades seda, et riigi ees on kohustus ikkagi nende õppijate edenemine teatud tasemele ja riik peab hea seisma selle eest, et see haridus, mida antakse, saaks toimuma parimal võimalikul moel. Vajalik on hästi palju läbi mõelda, millised on need viisid selle õppija parimaks võimalikuks toetamiseks, et ta saavutaks kõik selle, mida me oleme ühiskondlikult kokku lepinud, et üks haritud inimene võiks ja peaks teadma."

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: