Eesti kaupade eksport oli juulis viimaste aastate kesiseim ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1568093160000 | amCalendar}}
Elektroonikatootmisettevõte AS Eolane Tallinn.
Elektroonikatootmisettevõte AS Eolane Tallinn. Autor/allikas: ERR

Kaupade eksport vähenes juulis võrreldes 2018. aasta sama ajaga kaks protsenti ja import suurenes viis protsenti, teatas statistikaamet.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kogu kaupade ekspordist oli viimaste aastate väikseim, moodustades vaid 66 protsenti.

Juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Mineraalsete toodete (põlevkivikütteõli, mootorikütused, kütuselisandid) väljavedu vähenes ligi poole võrra, kuid langust tasakaalustas ekspordi suurenemine teistes kaubagruppides. Kaubavahetuse puudujääk oli 211 miljonit eurot, mida oli eelmise aasta juuliga võrreldes ligi 88 miljonit rohkem.

Kaupade ekspordi peamised sihtriigid olid Soome (16 protsenti kogu kaupade ekspordist), Läti (10 protsenti) ja Rootsi (üheksa protsenti). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning metalli ja metalltooteid, Lätti mineraalseid tooteid (kütuselisandid, elektrienergia), põllumajandussaadusi ja toidukaupu (õlu, piim) ning Rootsi mitmesuguseid tööstustooteid (puitmajad), puitu ja puittooteid (palgid, paberipuit).

Eksport vähenes enim mineraalsete toodete väljaveo arvelt Saudi Araabiasse (46 miljonit eurot), suurenes aga Leetu (22 miljonit eurot), Taani (19 miljonit eurot) ja Lätti (16 miljonit eurot). Leetu veeti rohkem transpordivahendeid (sõiduautod) ja Taani ning Lätti mineraalseid tooteid.

Juulis eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid (15 protsenti kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (12 protsenti) ja mehaanilisi masinaid (10 protsenti). Enim mõjutas ekspordi vähenemist mineraalsete toodete väljaveo vähenemine (125 miljonit eurot). Kõige enam suurenes transpordivahendite (26 miljonit eurot) ja mehaaniliste masinate (26 miljonit eurot) väljavedu.

Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 10 protsenti, samal ajal kui reeksport suurenes 16 protsenti. Kõnealuste kaupade väljaveo vähenemist mõjutas ka mineraalsete toodete väljavedu. Enim suurenes Eesti päritolu mehaaniliste masinate ja mitmesuguste tööstustoodete väljavedu.

Kõige rohkem kaupu imporditi Soomest (13 protsenti kogu impordist), Saksamaalt Leedust ja Venemaalt (kõigi osatähtsus 10 protsenti).

Soomest imporditi enim mineraalseid tooteid, metalli ja metalltooteid, Saksamaalt transpordivahendeid ning mehaanilisi masinaid, Leedust mineraalseid tooteid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning Venemaalt mineraalseid tooteid. Kõige enam suurenes import Venemaalt (25 miljonit eurot), Rootsist (22 miljonit eurot) ja Soomest (20 miljonit eurot). Venemaalt suurenes enim mehaaniliste masinate (osad), Rootsist transpordivahendite ja Soomest mineraalsete toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (28 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid (13 protsenti kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja elektriseadmeid (mõlemaid 12 protsenti). Kõige enam suurenes transpordivahendite ning metalli ja metalltoodete sissevedu (mõlemad 27 miljonit eurot). Enim vähenes mineraalsete toodete sissevedu (22 miljonit eurot).

Ekspordilangus pole laiapõhjaline

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul vähenes Eestis toodetud kaupade eksport juulis küll kümnendiku võrra, ent ekspordilangus pole siiski laiapõhjaline. Languse taga oli peamiselt põlevkiviõlitoodete ja elektrienergia ekspordi tugev langus.

Ilma nende kaupadeta oleks eksport kasvanud neli protsenti.

Põlevkiviõlitoodete ekspordi languse taga oli paljuski eelmise aasta kõrge võrdlusbaas, mil see kaubagrupp tegi väga tugeva kasvu, ütles Mertsina.

Peaökonomist märkis, et kui kogu Eestis toodetud kaupade ekspordikasv on sel aastal järsult aeglustunud eelmise aasta ligi 13 protsendilt sel aastal vaid kahele protsendile, siis ilma põlevkiviõlitoodete ja elektrienergiata on kasv aeglustunud vaid minimaalselt – eelmisel aastal oli kasv kuus protsenti, sel aastal viis protsenti.

Riikide lõikes tuli Mertsina sõnul ekspordilangus peamiselt põlevkiviõlitoodete väljaveo vähenemisest Saudi-Araabiasse ja Singapuri, samas kui eksport kasvas tugevamini USA-sse ja Taani. "Mõistagi on riigiti pilt üsna erinev, kuid Euroopa Liitu tervikuna, kuhu läheb 70 protsenti Eesti kaupade ekspordist, väljavedu suurenes. Kaupade ekspordilangus tuli Euroopa Liidu välistest riikidest," ütles ta.

Niisiis pole nõrgenenud välisnõudlus Eesti ekspordile veel olulist mõju avaldanud. Küll on aga jätkanud halvenemist Eesti ettevõtete ekspordikasvu ootused. "Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on sel aastal järsult aeglustunud ning osades riikides ka langusesse läinud. Meie prognoosi järgi nõrgeneb järgmisel aastal välisnõudlus veelgi, mis ilmselt pidurdab ka Eesti ekspordikasvu," lisas Mertsina.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: