Peaminister Ratas tahaks maksudogmad lahti murda

Keskerakonna esimees Jüri Ratas.
Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

"Kui tuleme võimaluste juurde, mis Eesti riigis on, siis näeme, et järgmise kolme-nelja aasta jooksul langeb maksukoormus alla 33 protsendi. Arvan, et see on küll debati koht, kuidas riiki läbi sellise maksukoormuse [edasi viia]..." ütles peaminister Jüri Ratas 11. septembri "Esimeses stuudios", erakondade esimeeste debatil. Soovib ta tõesti algatada maksuarutelu, et tõsta tulu- või käibemaksu?

Jah, soovib küll.

"Minu arvates ei ole kunagi liiast küsida, kas Eesti maksusüsteem või eelarvepoliitika teenib meie inimesi ja riiki parimal võimalikul viisil. Sellega seotud arutelud on alati tervitatavad, mitte ainult praegust valitsust silmas pidada, vaid ka tulevaste valimiste eel ning valitsuste ajal," kinnitas peaminister Ratas nüüd ERR-i uudisteportaalile.

Ratase sõnul on Eesti ühiskond ja poliitika vaadanud maksu- ja eelarveküsimusi "väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt".

"Üleminekuaastatel oli meie valitud lähenemine tulemuslik ja põhjendatud. Nüüd aga peame üha enam küsima, kuidas jaotada loodavat väärtust ühiskonna erinevate osade lõikes õiglasemalt, et sellest saaksid osa ka seni nõrgemas positsioonis olevad grupid," ütles Ratas.

Keskerakonna esimees lisas, et Eesti on aastaid olnud sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidus ebavõrdsemate hulgas: "Sellega on kaasnenud palju teisi ühiskondlikke probleeme, nagu töö- ja tööjõupuudus maapiirkondades, väljaränne, suur suhtelise vaesuse määr või ka ühiskondlikud lõhed."

Sotsiaalantropoloogi Aet Annisti intervjuus Müürilehele nimetatakse nendesse lõhedesse kinnijäänuid "ilmajäetuteks", kelle elud, väärtused, mured ja rõõmud on seni olnud ääremärkus Eesti eduloos.

Peaminister Ratas ütleski end uskuvat, et "suurema ühiskondliku võrdusega kaasneb pikemaajalisem kõrgem majanduskasv".

"Esimese stuudio" parlamendierakondade esimeeste debatis möönis ta vajadust tunnistada, et "kõikide neid asjade, mida me siin saates käsitleme, ärategemiseks ei ole me [praeguse maksusüsteemiga] suutelised."

Iga järgmise aasta riigieelarvet koostades on koalitsioon ikka silmitsi olukorraga, kus enamus keskvõimu kulutustest on juba paigas – alates avaliku sektori palkadest kuni lastetoetusteni, sõitjatele tasuta ühistranspordi käigushoidmisest kuni huvihariduse toetamiseni. Uuteks kulukateks algatusteks jääb ükskõik millisele valitsusele järjest vähem raha,

Kas see kõik tähendaks aga arutelu ka tulu- või käibemaksu määra tõstmise üle? Et näiteks senine 20-protsendiline tulumaks võiks olla üle keskmise palga teenijatel 21 ja üle kahe keskmise palga puhul 22 protsenti?

Ratas tahab maksudogmad lahti murda, kinnitavad mitmed Keskerakonna siseringi inimesed. Edulootus on küll väike, sest koalitsioonivalitsuses on kolm osapoolt, kellel maksuküsimustes keeruline üksmeeleni jõuda. Kuid lisaraha eelarvesse tahavad kõik, olgu nad Keskerakonnast, EKRE-st või Isamaast, tunnistavad mitmed võimupoliitikud.

Seda oli näha ka kolme aasta eest. Kui Jevgeni Ossinovski juhitud sotsiaaldemokraadid ja Margus Tsahkna Isamaa lükkasid novembris 2016 Reformierakonna opositsiooni ning tõid Keskerakonna peaministriparteiks, olid maksumuudatused koalitsioonikõneluste üheks tuliseks teemaks. Sotsid tegid toona ettepaneku tõsta lihtsama maksusüsteemi nimel tulumaksu, millega Isamaa poliitikud ei nõustunud, sest "siis sööb Reformierakond meid ära".

Lõpuks lepiti siis kokku 500-eurose tulumaksuvabastuse ja sissetulekust sõltuva, kuid paljudele keerulisena tundunud "maksuredeli" peale. Reformierakond küll väitis opositsioonipingilt, et see võtab pensionäridelt motivatsiooni töötada, tegelikult sai aga juba Ratase esimene valitsus öelda, et vanemaealiste inimeste, sealhulgas pensionäride tööhõive on kõigi aegade kõrgeim.

Juba kolm aastat tagasi oli Keskerakond koalitsioonikõnelustel maksuteema puhul äraootava hoiakuga ning valmis mõne senise maksumäära tõstmise üle hoogsalt arutama.

Oma teise valitsuse peaministrina on Ratas valmis veel kaugemale minema. Hiljutises intervjuus Lääne Elule rääkis ta, kuidas Eestist rikkamad riigid hoiavad hoopis teistsugust eelarve tasakaalu protsenti, näiteks Soomegi.

"Samas räägime, et tahame Soomega sammu pidada, neile järele jõuda. See tähendab kiiremat arengut ja nõuab ka palju investeeringuid. Eesti ühiskonnas näeme, et meie infrastruktuur ja liiklusohutus ei ole valmis, meie investeeringud haridusse pole valmis, sama on toimetulekuga sotsiaalvaldkonnas. Eks eelarve tasakaalu reeglistiku juurde tuleb tulla nii Eesti-siseselt kui ka Euroopas," rääkis Ratas.

Ka Lääne Elus jõudis ta dogmade juurde: "Viimased paarkümmend aastat on meil olnud eelarvele väga konservatiivne lähenemine. Sellest on saanud mingi dogma, lausa nagu usk, ja seda ei tohi isegi mitte arutada."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: