Viie aasta eest alustatud apteegireform on läbi kukkumas ({{commentsTotal}})

Foto: AFP/Scanpix

Viis aastat tagasi vastu võetud apteegireformi ähvardab läbikukkumine, kuna pool aastat enne reformi jõustumist pole nõutavat proviisorist omanikku enam kui pooltel apteekidel üle Eesti. Valitsuskoalitsioon kavatseb teemat veel kord arutama hakata, et vältida sadade apteekide sulgemist.

"Muret tekitab eelkõige see, et meil on tõesti üle 300 apteegi, kes hetkel ei vasta nõuetele ja apteegireformi lõpuni on jäänud vaid kuus kuud, et kuidas me tagame selle, et peale esimest aprilli on üle Eesti kõigil inimestel oma kodukohast võimalik saada kätte ravimeid," ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees,
Keskerakonda kuuluv Tõnis Mölder.

Eestis tegutseb 500 apteeki. Reformi nõuetele vähemalt osalt vastavaid on 200. Ülejäänud kuuluvad suurematesse kettidesse, mille omanikeks on ravimite hulgimüüjad. Reformi mõte on jaemüük proviisoritele anda, et proviisorid ei sõltuks hulgimüüjate survest. Turgu valitsevad apteegiketid ei ole algusest peale reformiga nõus olnud.

"Ettevõtted, kes siin apteegisektoris on tegutsenud, on tegutsenud 20-25 aastat ja kui üks hetk neile öeldakse, et nüüd tuleb oma omandist loobuda, siis paratamatult tekib küsimus, et miks," nentis Eesti Apteekide Ühenduse juht Timo Danilov. "Praegu on apteegiteenus Eestis väga hea, inimesed hindavad apteegiteenuse kvaliteeti, uuringud on näidanud, et rahulolu on kõrge."

Nii ei ole väga sujunud ka apteekide müük proviisoritele - praegused omanikud väidavad, et pole õiglase hinnaga ostjat ja teine pool ehk proviisorid, et pole müüjat. Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas ütles, et viis aastat tagasi vastu võetud seadusel on siiski juba mõju olnud, sest proviisorapteeke on juurde loodud.

"Apteekrid on teinud investeeringuid, apteekrid on seadnud oma sammud selle omandipiirangu suunas. Et, kui uuesti nüüd tuleb ülesse see teema, et me hakkame midagi muutma, see ajab jälle kõik segadusse," ütles Eesti Proviisorite Koja juht Karin Alamaa-Aas.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna Reformierakonnast ütles: "Kui täna pool aastat enne reformi rakendumist ütleks riik, aga me mõtlesime ümber, siis minu meelest see väga jõuliselt riivab õigustatud ootust ja mis kõige kurvem minu meelest, see vähendab riigi sõna kaalu."

Valitsuskoalitsioonil on sellegipoolest plaanis teemat uuesti arutama asuda.

"Me oleme tõesti ka täna koalitsioonisiseselt kokku leppinud, et me tõstame selle teema veel kord lauale, arutame läbi selle reformi plussid ja miinused ja vaatame üle ka selle, et kui tõesti see reform ei peaks õnnestuma, on valmis riik siia sekkuma või välja käima plaani B," lausus Mölder. "Selge on, et riik ei saa jätta inimesi võimaluseta rohtu osta."

Toimetaja: Indrek Kuus



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: