Mitmed Europa Keskpanga nõukogu võtmeliikmed vastustasid neljapäeval väljakuulutatud võlakirjade ostu programmi, mille järgi algab uus varaostuprogramm 1. novembrist tempos 20 miljardit eurot kuus, kirjutab Bloomberg, viidates anonüümsust palunud ametnikele.

"Enneolematu mäss", nagu Bloomberg seda nimetab, toimus nõukogu koosolekul, kus Prantsuse keskpanga president Francois Villeroy de Galhau asus ühele poolele oma Hollandi kolleegi Klaas Knoti ja Saksa riigipanga presidendi Jens Weidmanniga, et vastustada võlakirjade kokkuostmisega taasalustamist.

Draghi plaani vastaste hulka kuulusid Bloombergi andmetel ka Eesti ja Austria esindaja ning Euroopa Keskpanga tähtsamad ametnikud, näiteks Sabine Lautenschlaeger ja Benoit Coeure.

Plaani vastaste hinnangul oleks pidanud võlakirjade ostmise programmi jätma hädaolukordadeks, näiteks leppeta Brexiti teokssaamise juhuks.

Draghil oli nõukogus siiski piisavalt toetajaid, et võlakirjaostuprogramm välja kuulutada. Hääletust nõukogu eeskirjade järgi polnud vaja korraldada, kuid hääletuse korral poleks rotatsioonireegli tõttu saanud Prantsuse ja Eestis keskpanga esindaja hääletada.

Draghi vastased, sealhulgas Eesti Pank, keeldusid Bloombergile kommentaare jagamast.

See oli Draghi ametiaja jooksul esmakordne juhtum, kui niivõrd oluliste rahapoliitiliste otsuste tegemisel jäid nõukogu liikmed eriarvamusele, märgib Bloomberg. Kriisiajal euro päästjana ajalukku läinud Draghi on oma ametiaja lõpusirgel ning tema asemele asub novembris Christine Lagarde.

Bloombergi hinnangul võib vastasseis Euroopa Keskpanga nõukogus anda rohkem mõjuvõimu keskpanga kriitikutele, kes on kahtluse alla seadnud keskpanga otsuste legitiimsuse.

Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval rahapoliitikaistungil langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra -0,50 protsendile ja teatas, et taasalustab varaostuprogrammi. Draghi põhjendas naasmist rahatrükiks nimetatud varade kokkuostmise juurde liigmadala inflatsiooni, nirude kasvuväljavaadete ja kasvanud riskidega.