Eesti Pank: negatiivne hoiuseintress ilmselt Eesti hoiustajani ei jõua
Suure tõenäosusega Eestis tegutsevad pangad negatiivseid intressimäärasid jaehoiustajatele edasi ei kanna, hindas Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik usutluses Eesti Televisiooni hommikusaatele "Terevisioon".
Euroopa Keskpank (ECB) otsustas neljapäeval langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 0,1 protsendipunkti võrra -0,50 protsendile ja andis teada, et hoiab intresse sellisel tasemel ka pikas perspektiivis, et tagada euroala inflatsiooni jõudmine rahapoliitika eesmärgiks oleva kahe protsendini.
Järjest süveneva miinusmärgiga keskpanga intressimäärad on mitmes euroala riigis tekitanud küsimuse, millal lisaks suurematele ettevõtetele ka eraisikud ja väikeettevõtted oma hoiustele peale peavad maksma hakkama.
Kaasik ei pidanud sellist stsenaariumi Eestis tõenäoliseks.
Eesti Panga asepresident märkis ka, et erinevalt Euroopast, kus majandusel on hakanud taas kehvemini minema ning vaja on laenustiimulit, Eestis head ajad jätkuvad. "Eesti kontekstis tuleks laenamist endiselt hoolikalt kaaluda," ütles ta.
Draghi pärandus
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi kutsus neljapäeval euroala riike, kel võimalik, investeerima.
Kriisiajal euro päästjana ajalukku läinud Draghi on oma ametiaja lõpusirgel. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäära langetamist -0,5 protsendini ja naasmist rahatrükiks nimetatud varade kokkuostmise juurde 20 miljardi euro ulatuses kuus põhjendas ta endiselt liigmadala inflatsiooni, nirude kasvuväljavaadete ja kasvanud riskidega.
Kui enne neljapäevast nõukogu koosolekut väljendasid mitmed range finantsdistsipliiniga riikide keskpankurid, sealhulgas Eesti Panga president, skepsist varaostuprogrammi juurde naasmise suhtes, siis otsus sündis lõpuks ikkagi ilma hääletuseta ehk piisava konsensusega.
Kriitikud on kahelnud, kas see samm on praegu hädavajalik ja kuivõrd selline raha pumpamine Euroopa majandusse üldse kasu toob. Helde rahapoliitika negatiivseid kõrvalmõjusid, nagu madalad hoiuseintressid või kõrged kinnisvarahinnad, kommenteerides tõi Mario Draghi välja siiski üldist kasu majanduskasvu ja töökohtade näol.
Küsimuses, kui palju odavat raha Euroopa majanduse veskile täpselt juurde on vaja, lähevad arvamused lahku. Küll aga valitseb üsna suur üksmeel selles, et üksnes keskpankade rahapoliitikast Euroopa majanduse sügavamate probleemide lahendamiseks ei piisa.
Allikas: ERR