Post jäi silma, kui Elektrilevi alustas ajalooliste alajaamade ja industriaalsete elementide kaardistamist linnaruumis.

Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik selgitas ERR-ile, et tegemist on betoonpostiga aastast 1928 ning et eriline on see selle poolest, et teadaolevalt ei ole Eestis säilinud betoonist elektrimaste, mis oleksid tehtud enne Teist maailmasõda. Betoonmaste hakati paigaldama alates 1960ndatest.

"Seega see mast on kindlasti väga eriline nähtus Eesti elektrivõrgu ajaloo kontekstis. Meile pole tegelikult lõpuni teada, kust antud mast üldse pärit on ja kas see on üldse Eestis tehtud. Seda uurime veel täiendavalt," rääkis Liik.

Posti materjali erilisust kinnitas ERR-ile ka muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Artur Ümar.

"Ta on raudbetoonist ja on veel ainuke, mis on selles lõigus täna veel säilinud. Kindlasti väärtustab see kohalikku tänavaruumi," lausus Ümar.

Sarnaseid maste oli Poska tänaval tõenäoliselt rohkem. Mast ise on säilinud väga hästi ja on tänaseni töös, märkis Liik.

Otsuse, kas post väärib säilitamist, peab Liigi sõnul tegema varsti. "Säilitamise küsimus on aktuaalne, kuna tegelikult on plaanis antud tänaval elektrivõrgu renoveerimise tööd, kus mitmed liinid lähevad maa alla. Meie soov on ajalooline mast säilitada ka olukorras, kus see elektriliinide kandmise funktsiooni enam ei täida," märkis ta.

Ümara sõnul on Tallinna tänavatel veel tsaariajast pärit ning Krulli ja Ilmarise tehases valmistatud poste, kuid need on valmistatud malmist. "See betoonist post peaks olema minu teada eestiaegne. Vanemad malmpostide kihistused, mis meil säilinud on, on ikkagi tsaariajast, mõned võivad olla ka 19. sajandi lõpust," rääkis ta.

Ümar märkis, et teades, kuidas neid poste kunagi tehastes valmistati, ei tasu muretseda ka selle pärast, et soliidses eas post pikali kukkuma hakkaks.

Kaitse alla ei plaanita võtta

Muinsuskaitsemeti ettepaneku järgi peaks Tallinn selle tänavaposti projektides ja Kesklinna üldplaneeringus märkima kui väärtusliku üksikelemendi, mis tuleb säilitada. Riikliku kaitse alla pole posti kavas võtta.

"Muinsuskaitseamet näeb seda kui väärtuslikku üksikobjekti, mis ei peaks olema riiklikus nimekirjas eraldi kaitse all, vaid pigem kohaliku tähtsusega. Me ei ole veel selle peale mõelnud, et võtta see eraldi kaitse alla. Selleks on omad protseduurid ette nähtud ja siis peaks tellima ekspertiisi," ütles Ümar, kelle sõnul on taristuajaloo eksponeerimine linnaruumis äärmiselt oluline.

"Sellised vanemad kihid utilitaarsetest-industriaalsetest elementidest või objektidest hakkavad järjest õhemaks jääma. Seetõttu on meil hea meel, et keegi veel hoolib sedalaadi pärandist ja sedalaadi postidest," rääkis Ümar.

Ümara sõnul on Tallinnas palju objekte, mis on projektides ära märgitud kui säilitamist vajavad objektid ning kaitse alla võtmist ei vaja.

"Näiteks Skoone bastioni juures või Kadriorus Weizenbergi tänaval on päris palju malmposte, mis ongi väärtuslike detailidena pandud projekti ja tehtud linnaga selline kokkuleppe, et kui te need säilitate, siis me neid kaitse alla ei võta," ütles Ümar.

Kadriorus asuv post pole ainus objekt, mis Elektrilevile on ajalooliste industriaalsete elementide kardistamisega on silma jäänud. Ettevõte on oma suureks juubeliks kokku panemas raamatut elektrivõrgu ajaloost.

Elektrilevi on seoses peagi saabuva Elektrivõrgu saja-aastase juubeliga – Eestit katva elektrivõrgu alguseks loetakse aastat 1923 – kaardistanud mitmeid ajaloolise väärtusega maste ja alajaamu üle Eesti.

"Mitmeid nendest oleme taastanud oma originaalsele kujule, et säilitada elektrivõrgu ajalooline pärand. Mitmete puhul oleme kasutanud lahendust, kus alajaama hooned oleme taastanud, kuid seadmestik on tänapäevane," ütles Liik.