Amet: Rail Baltic on suurendanud kaevandamislubade nõudlust

Kui 2017. aastal andis keskkonnaamet 69 kaevandamisluba, siis mullu anti 129 luba ning tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul antud või muudetud juba 52 luba ja huvi kaevandamise vastu jätkub.
Kui aastatel 2013–2017 andis keskkonnamet keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt – aasta jooksul anti 129 uut või muudetud kaevandamisluba.
Tänavu on esimese kaheksa kuuga antud või muudetud juba 52 kaevandamisluba. Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubjakivi) Pärnu ja Harju maakonnas, mistõttu võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu, teatas keskkonnaamet.
Ameti teatel on nõudlus kasvanud eelkõige ehitusmaterjalide vastu, mida võib seostada lisaks Rail Balticule ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega.
Praegu kehtib Eestis 725 kaevandamisluba – enim on lube antud teede-ehituse valdkonnas tegutsevatele maanteeametile (32), AS-le TREV-2 Grupp (29) ja AS-le Eesti Teed (23). Märkimisväärne hulk kaevandamislube on ka arendajatel AS YIT Eesti (23) ja AS Tariston (20).
"Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Meie jaoks on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivsete keskkonnamõjude eest. Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitse ja müra leevendamise osas. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik," rääkis keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme.
Eelmisel aastal korrastati keskkonnaameti tingimuste järgi viis endist karjääri ning üle-eelmisel aastal 18. Kõige enam on korrastatud endisi liiva- ja kruusakarjääre Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakonnas.
Kõigi kaevandamislubade taotlused on avaldatud keskkonnaameti kodulehel.

Toimetaja: Marko Tooming