"Transpordisektoril on kliimamuutuses võtmeroll, aga üksikisikul peaks olema samuti lihtne vastutust võtta," ütles taristuminister Tomas Eneroth.

"Sellepärast oleks kliimadeklaratsioon hea viis, kuidas tarbijad ja firmad teada saavad, missugune on nende reiside kliimamõju," lisas ta.

Valitsus ei ole vastavat seaduseelnõu veel parlamendile esitanud, kuid tellitud on raport selle kohta, kuidas tuleks kohustada ettevõtteid pikkade bussi-, rongi-, lennuki või laevareiside keskkonnamõjust teavitama.

Raport peab valmima 2020. aasta aprilliks ja see peaks võimaldama ka võrrelda erinevate transpordiliikide mõju tarbijale arusaadaval moel.

Rootsi Greenpeace'i juht Parul Sharma tervitas valitsuse algatust.

"Tarbijate informeerimine on äärmiselt tähtis ja ma arvan, et paljusid jahmatab, kui suur mõju on reisimisel, eriti lendudel, kliimale," ütles ta.

Sharma hoiatas aga, et valitsus ei saa tarbijaid teavitades vastustust nende kaela veeretada, tuleb rakendada ka muid meetmeid lendamise vähendamiseks.

Kliimasõbralikuma reisiviisi teema on tõusnud Rootsis päevakorda kliimaaktivisti Greta Thunbergi ärgitusel, kes nõuab rongide eelistamist lennukitele.

Tekkinud on mõiste "flygskam" ehk lennuhäbi. 

Rootsi suurim lennujaamaoperaator Swedavia teatas septembris, et tänavu augustis oli lennureisijaid eelmise aasta augustiga võrreldes neli protsenti vähem. Langus on olnud ka selle aasta varasematel kuudel.