Üha enam lähisuhtevägivalla ohvreid pöördub politseisse ja tugikeskusesse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Politseisse ja naiste tugikeskustesse pöördumiste arvu kasv näitab, et teadlikkus lähisuhtevägivallast on tõusnud. Samuti plaanib riik tõhustada asutuste koostööd koduvägivalla probleemidega tegelemisel.

Rahvastikuminister Riina Solman (I) pakkus kevadistel eelarveläbirääkimistel välja, et politsei võiks moodustada eraldi üksuse, mis reageeriks lähisuhtevägivallale, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kuna me elame siiski piiratud eelarve tingimustes, siis see taotlus heakskiitu ei leidnud. Aga hetkel on võimalik olemasolevate ressursside raames seda koostööd arendada ja edasi teha küll," rääkis Solman.

Koostööst, millele Solman viitas, ongi seni koduvägivalla probleemidega tegelemisel kõige rohkem puudu olnud. Mullu Pärnus läbi viidud lähisuhtevägivalla pilootprojekt seadis eesmärgiks just asutustevahelise koostöö, kus probleemi lahendamisega tegelesid politsei, ohvriabi, naiste tugikeskus, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, prokuratuur, kohus ja kriminaalhooldus ühiselt. Just sellist Pärnus toiminud mudelit plaanib riik rakendada ka mujal maakondades.

"Kohene sekkumine, kohene tegelemine abivajajatega, sealhulgas ka vägivallatseja aitamine kas oma teost aru saada või kainenema viimine. Tihti on ju alkoholiprobleemid sellega seotud, siis on võimalik see vägivallaring katkestada," selgitas Solman.

Numbrid näitavad, et lähisuhtevägivallaga seotud politsei väljakutsete arv on kasvanud. 2018. aasta esimesel poolaastal oli lähisuhtevägivallaga seotud väljakutseid 4282. Selle aasta esimeses pooles oli neid 4993 ehk mullusest üle 700 rohkem. Eesti naiste varjupaikade liidu juhatuse esinaine Eha Reitelmann ütles, et ka naiste tugikeskustesse pöördumiste arv on kasvanud.

"Ei saa nüüd öelda, et absoluutselt kõigis maakondades, aga näiteks mõnes piirkonnas on lausa poole aastaga olnud sama palju pöördumisi, kui terve eelmise aasta jooksul," kinnitas Reitelmann.

Suurem kasv on olnud tema sõnul Jõgeva-, Võru- ja Ida-Virumaa keskustes.

Reitelmanni sõnul on teadlikkuse kasvu taga nii kampaaniad kui ka teema käsitlemine meedias. Kuid on tekkinud ka arusaamine, et abi paludes seda ka saab.

"Kindlasti on ka usaldus nii politsei kui ka teiste abistajate vastu kasvanud. Lihtsalt pöördutakse sinna, kust on ikkagi abi loota," sõnas Reitelmann.

Tema sõnul on oluline, et politseil ja prokuratuuril oleks ressurssi juhtumitega põhjalikult tegeleda.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: