Kask kinnitas "Ringvaates", et lähisuhtevägivalla ohver on Eesti õigussüsteemis kaitstud.

"Ka meie - nii prokuratuuri, politsei, õiguskaitseorganite - jaoks on praegu perevägivald kindlasti prioriteet ja tegeleme iga päev sellega, et muutuda siin järjest professionaalsemaks ja targemaks, et ka ise näha ja märgata seda ja kannatanut osata väärikalt kohelda," rääkis Kask.

Kui sageli ohver võib perevägivalda üldse eitada, siis juhtivprokuröri sõnul saab ikkagi vägivallatsejale tõendite olemasolu korral süüdistuse esitada.

"Kannatanu ütlused on tegelikult lihtsalt üks tõend sellest tõendite kogumist, mille pinnalt lõpuks prokuratuur otsustab, kas süüdistus esitatakse või mitte," rääkis ta.

"Aga perevägivald on ju kuritegu, mida ei panda toime kuskil avalikus kohas, turvakaamerate vaateväljas, tunnistajate juuresolekul. See on ikkagi selline tegu, mis pannakse toime nelja seina vahel, kodus, tunnistajate juuresolekuta," lisas Kask ja märkis, et ka kaudsete tõenditega võib lõpuks kokku tulla tõenditepagas, mille alusel süüdistus esitada.

Kask rääkis, et prokuratuuri eesmärk on saada perevägivalla juhtumitele kiire lahenduse. "Järjest rohkem perevägivalla asju jõuab lõpliku lahendini, kohtuotsuseni vaid mõne päeva jooksul. Eesmärk ongi see, et me saaksime nii vägivallatsejale kui ka ohvrile kui ka võib-olla lapsele, kes seda perevägivalda pealt on näinud, saata sõnum, et selline vägivald ei ole aktsepteeritud," selgitas ta.

Kase sõnul on viimase aasta või pooleteise jooksul ohvriabisse pöördunud perevägivalla ohvrite arv kasvanud 70 protsenti.

Ohvriabi kriisitelefon on 116006.