Kindlustusseltside liidu juhi Mart Jesse sõnul on laenukohustus sagedamini 31-50-aastastel ja lastega inimestel. "Kui üks pereliige jääks töövõimetuks või kui perekond jääks püsivalt ühest sissetulekust ilma, siis 19 protsenti peredest ei saaks rahaliselt hakkama ja 61 protsendi perede hinnangul see majanduslikku toimetulekut ei mõjutaks," selgitas Jesse uuringu tulemusi.

Uuring näitas, et majanduslik toimetulek ilma ühe pereliikme sissetulekuta on seotud pere sissetuleku tasemega – mida jõukam pere, seda lihtsam on edaspidi hakkama saada ka teistel pereliikmetel, ja vastupidi.

Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuhi Eleriin Reinmanni sõnul panevad suuremad laenukohustused inimesi rohkem võimalike riskide peale mõtlema. "Iga kolmas kodulaenu võtja sõlmib laenukindlustuslepingu. Kui laenusaaja kaotab õnnetuse või haiguse tõttu töövõime või sureb, maksab tema eest laenu tagasi kindlustus ja kodu jääb perele," ütles Reinmann.

Elukindlustus aitab perel rahaliselt toime tulla, kui üht pereliiget peaks tabama raske terviserike, õnnetus või surm. Elukindlustust tehakse oma lähedaste kaitseks, et säästa neid rahalistest raskustest. Eriti oluline on see laenu või liisingu olemasolul, mille tasumine ilma ühe pereliikme sissetulekuta oleks üle jõu käiv.

Juulis valminud uuringu "Kindlustatus ja hoiakud kindlustusteenustesse" veebipõhisele küsimustikule vastas 1015 inimest vanuses 18-64 eluaastat.

EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu.