Dokumendid avalikustas Briti alamkoja meediakomisjoni esimees, Konservatiivse Partei rahvasaadik Damian Collins, kes vastutab parlamendis Facebooki suhtes alustatud uurimise eest. Dokumentides on kirjas, kuidas ja mida Facebooki juhid on erinevatel olulistel teemadel arutanud, vahendas Axios.

Kuigi suur osa informatsioonist, mis dokumentides sisaldub, on mingil kujul juba varem avalikkuseni jõudnud, on dokumendid märkimisväärsed, et ühtse tervikuna iseloomustavad nad vägagi palju Facebooki juhtkonna hinnanguid ja seda, kuidas suurfirmas suhtutakse isikuandmete kaitsesse.

Dokumentidest kerkivad esile näiteks järgmised teemad:

Teatud firmadele pakutav spetsiaalne ligipääs. Facebooki töötajad tegid tööd selliste suurfirmadega nagu Lyft, Netflix ja Airbnb, et võimaldada neile Facebooki kasutajate andmebaasile suuremat ligipääsu.

Piiratud huvi isikuandmete lekkimise vastu. "Ma arvan, et meilt lekib infot arendajatele, kuid ma kujuta ette ühtegi olukorda, kus arendajatl arendajale lekkinud data oleks meie jaoks mingeid probleeme tekitanud," ütles Facebooki juht Mark Zuckerberg 2012. aastal kirjeldades teoreetilist võimalust, mis aastaid hiljem avaldus näiteks Cambridge Analytica andmelekkeskandaali näol.

Konkurentide kõrvaldamine. 2013. aastal andis Zuckerberg heakskiidu otsusele takistada osaliselt ligipääsu Facebooki kaudu Vine'i keskkonnale. Vine'i näol on tegu Twitteri nüüdseks välja surnud videorakendusega.

Facebook ja ka Zuckerberg ise on kommentaariks teatanud, et dokumendid, mis on osa Facebooki vastu algatatud kohtuprotsessist, annavad ettevõtte tegevusest valikulise ja kallutatud ülevaate.