Järgmise aasta riigieelarves on kulutuste maht 11,6 miljardit eurot, sellest 1,05 miljardit eurot on välistoetused. Tulude mahuks prognoositakse 11,8 miljardit eurot. 

2020. aastal on eelarve struktuurne puudujääk 0,7 protsenti oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 2021. aastal 0,2 protsenti.

Eelarve peaks jõudma struktuursessse tasakaalu 2022. aastal. Nominaalselt on valitsussektori eelarve 2021. ja 2022. aastal ülejäägis.

Maksutulu on 2020. aasta eelarves kavandatud ligi 10 miljardit eurot, mida on 5,3 protsenti ehk 505 miljonit eurot rohkem kui tänavu.

Maksudest annab keskvalitsus kohalikele omavalitsustele edasi 1,3 miljardit eurot, mida on 83 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui tänavu.

Maksukoormus püsib kahel järgneval aastal stabiilselt 33,2 protsendil SKP-st ja langeb prognoosi kohaselt 2022. aastal 32,7 protsendile SKP-st. Valitsus ootab maksukoormuse alanemist, kuna kiire palgakasv oodatavalt aeglustub ja aktsiisikaupade tarbimine kasvab tagasihoidlikult.

Kui 2019. aastal oli valitsussektori võlakoormus 8,8 protsenti SKP-st, siis 2020. aastal kaheksa protsenti. Absoluutsummades väheneb valitsussektori võlakoormus tänavuselt 2,4 miljardilt eurolt 2,3 miljardile eurole.