Tuleva aasta riigieelarve aluseks olevat suvise majandusprognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv 2020. aastal 2,2 protsendini. Kevadega võrreldes on lähiaastate majanduskasvu ootusi hinnatud allapoole, kuna väliskeskkond kujuneb oodatust nõrgemaks, nentis eelarvenõukogu. "Sellest hoolimata toimib Eesti majandus lähiaastatel endiselt ülalpool oma potentsiaalset taset."

Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine prognoos kooskõlas muutustega Eesti majanduses ja prognoosi koostamisel valitud eeldustega. Eelarvenõukogu arvates on aga oht, et geopoliitiliste ja väliskaubanduspingete mõju kujuneb arvatust suuremaks ja see võib kaasa tuua prognoositust aeglasema majanduskasvu.

Rahandusministeeriumi suvise prognoosi järgi kujuneb 2019. aasta struktuurseks puudujäägiks 1,4 protsenti SKP-st. "Seega tuleb selle aasta eelarvepositsiooni parandada, et eelarvereegli nõuetele vastata. Eelarvenõukogu soovitab eelarvepositsiooni parandamise sammu kavandada varuga, kuna 2019. aasta tulusid võib laekuda oodatust vähem."

Järgmiste aastate valitsussektori eelarvepositsioon on kevadega võrreldes nõrgenenud ja struktuurne puudujääk püsib kogu prognoosiperioodi jooksul. Struktuurne puudujääk püsib hoolimata riigieelarve maksutulude prognoosi paranemisest ja juba kevadel riigi eelarvestrateegias tutvustatud meetmetest, mille eesmärk on eelarvepositsiooni parandada.

Viimati oli valitsussektori eelarvepositsioon struktuurses tasakaalus 2016. aastal. See tähendab, et prognoosi järgi püsib struktuurne puudujääk kogu majanduse kasvufaasi harja. Eelarvenõukogu hinnangul ei ole see antud majandusoludes sobilik eelarvepoliitika.

Eelarvenõukogu on seisukohal, et eelarvereeglite sage muutmine kahjustab Eesti eelarvepoliitika usaldusväärsust. Juhul kui valitsus on siiski otsustanud reegleid muuta, peaksid need muudatused olema hoolikalt analüüsitud ja nende jõustamist ei tuleks jätta viimasele hetkele.

Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mille ülesanne on hinnata Eesti eelarvepoliitikat. Eelarvenõukogu esimees on Tartu Ülikooli majandusteooria õppetooli juhataja professor Raul Eamets, aseesimees finantsekspert Andrus Alber ning liikmed Tartu Ülikooli majandusprofessor Urmas Varblane, poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüütik Andres Võrk, Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik ning Eesti Panga rahapoliitika ja majandusuuringute osakonna juhataja Martti Randveer.   

Eelarvenõukogu seisukoha terviktekst: