Gripihooaja ametlikuks alguseks loetakse aasta 40. nädalat, mis langeb harilikult oktoobri algusesse. Haigestumise kõrgperiood on Eestis jaanuaris-veebruaris.

Terviseameti peadirektori Merike Jürilo sõnul on oluline, et kiire elutempo juures oleks vaktsineerimine gripi vastu võimalikult lihtne. Ta märkis, et eelmisel aastal võtsid inimesed võimaluse end gripi vastu apteekides vaktsineerida väga hästi vastu. "Seega saab apteekide ja tervishoiuteenuse osutajate koostöös säärast võimalust kasutada ka sel hooajal. Patsiendi tervise huvides kehtivad loomulikult kõigile vaktsineerijatele ranged nõudmised ning toimingut saab läbi viia ainult tervishoiutöötaja."

Vaktsineerimine hooajalise gripi vastu on näidustatud kõikidele elanikele, erilist tähelepanu tuleks pöörata riskirühmadesse kuuluvatele inimestele, kelle sekka kuuluvad ka immuunpuudulikkusega lapsed ja täiskasvanud ning need, kes saavad pikaajalist immuunsust pärssivat ravi.

Samuti tuleks gripi vastu vaktsineerida neid, kellele on tehtud organisiirdamine, HIV-positiivseid, rasedaid, 65-aastasi ja vanemaid ning lapsi alates kuuendast elukuust. Gripi vastu tuleks end vaktsineerida ka neil, kes tööalaselt puutuvad kokku paljude inimestega või kes põevad kroonilisi haigusi - näiteks diabeeti või kroonilisi kopsu-, neeru- ja südamehaigus.

Eelmisel gripihooajal vaktsineeris end gripi vastu enam kui 92 000 inimest ehk seitse protsenti Eesti elanikkonnast. Apteekides vaktsineeris end 2017/2018. aasta gripihooajal gripi vastu enam kui 9000 inimest.