Samas nende inimeste tulumaksukohustus ei tule väga kõrge. Nii kaua, kui inimese kuine sissetulek jääb alla 1200 euro, tuleb tulumaksu tasuda vaid 500 eurot ületavalt osalt. Näiteks, kui seni oli inimese pension 500 eurot ja pärast pensionitõusu on 545 eurot, on tulumaksukohustuseks üheksa eurot kuus. Seejuures tegelikult on see veel pisut madalam, sest pension tõuseb aprillist, aga tulmuaksuvabastust arvestatakse terve aasta lõikes. Sellel näitel oleks keskmine kuine tulumaksukohustus 6,75 eurot.

Töötavatel pensionäridel, kelle sissetulekud ületavad praegu 1200 eurot kuus, kuid jäävad alla 2100 euro, näiteks koos palga ja pensioniga, tuleb lisanduvast pensionist rohkem tulumaksuks tasuda. Neil tuleb Eesti tulumaksusüsteemi eripärade tõttu lisanduvalt 45 eurolt tasuda tulumaksu 14 eurot. Selliseid pensionäre on Eestis 22 400.

Kui pensionäri sissetulek ületab 2100 eurot, siis tema tulumaksu kasv pensioni kasvust on taas üheksa eurot kuus. Selliseid pensionäre on Eestis 9200. Samas võivad pensionäride maksukohustust mõjutada ka ühekordsed erakorralised sissetulekud, mis inimese maksukoormat kasvatavad.

Järgmise aasta eelarves on ette nähtud, et keskmine pension kasvab indekseerimise läbi 38 eurot ja erakorraliselt veel seitse eurot. See tähendab eelarve mõttes 196 miljonit eurot lisaks pensionitesse, mille tõttu makstakse pensioniteks välja 1,94 miljardit eurot. See on umbes 16 protsenti riigieelarve tuludest.

Lisaks järgmise aasta pensionikasvule on valitsus ette näinud ka tuleva nelja aasta pensionitõusud. 2021 peaks see tõusma erakorraliselt samuti seitse eurot, 2022 kaheksa ja 2023 üheksa eurot kuus. Seega peaks 44-aastase staažiga inimese keskmine vanaduspension koos indekseerimisega kerkima tänavuselt 483 eurolt 2020. aastal 528 eurole, 2021. aastal 557 eurole, 2022. aastal 582 eurole ja 2023. aastal 608 eurole kuus.

Pensionikulude erakorralisele kasvule kulub tuleval aastal 20,8 miljonit eurot, 2021. aastal 28,2 miljonit eurot, 2022. aastal 31,4 miljonit eurot ja 2023. aastal 33,5 miljonit eurot.

Tuleva aasta eelarve seletuskirjas märgitakse, et elanikkonnarühmade võrdlus näitab, et nii absoluutne kui ka suhteline vaesus ohustavad Eestis enim naisi, puudega inimesi ja töötuid.

Vanemaealiste ehk 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk tervikuna on küll võrreldes kogu elanikkonnaga oluliselt suurem, kuid absoluutses vaesuses elavate vanemaealiste osakaal võrreldes kogu elanikkonnaga on väiksem. Vanaduspensionil on suurim mõju 65-aastaste ja vanemate elanike vaesuse näitajatele, kuna nende jaoks on vanaduspension üldjuhul peamine sissetulekuallikas.