"Eesti uueks sihiks peab olema suurem ühiskondlik võrdsus, mis toob endaga kaasa pikemaajalise kõrgema majanduskasvu," rääkis Keskerakonna esimees Ratas laupäeval erakonna volikogu ees peetud kõnes.

Ratas märkis, et viimased paarkümmend aastat on Eesti ühiskonnas ja poliitikas vaadatud maksu- ja eelarveküsimusi väga ühekülgselt ning isegi dogmaatiliselt. "Üleminekuaastatel võtsime suuna majanduskasvule, mis edendas kiiresti meie ühiskondlikku jõukust. Samas jäid sellest edust maha paljud meie inimesed ja ühiskonnagrupid," tõdes Ratas, kelle sõnul tuleb üha enam küsida, kuidas jaotada loodavat väärtust ühiskonna erinevate osade lõikes õiglasemalt, et sellest saaksid osa ka seni nõrgemas positsioonis olevad eestimaalased.

Peaministri sõnul on Eesti olnud aastaid sissetulekute jaotuse poolest Euroopa Liidu ebavõrdsemate riikide hulgas, mistõttu on ühiskonnas probleeme ja lõhesid nagu näiteks töö- või tööjõupuudus maapiirkondades, aastate jooksul toimunud väljaränne või suur suhtelise vaesuse määr. Nüüd tuleb neid hakata tasandama, leidis Ratas.

Keskerakonna esimees märkis, et olles olnud peaministrina ligi kolme aasta jooksul riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise juures, soovib ta püstitada avalikkuse jaoks küsimuse, kas meie olemasolev maksusüsteem ja eelarvepoliitika on parim, milleks oleme suutelised.

Kliimamuutused nõuavad raha ja mõistmist

Lisaks rääkis Ratas kliimamuutustest, millega tegelemine nõuab Eestilt suuri investeeringuid ning ühiskonna valmisolekut.

Ratase sõnul moodustas valitsus kliimateemade fookusesse seadmiseks kliima- ja energiakomisjoni, millele esitatud analüüsist on juba praegu teada, et süsinikuneutraalsuse saavutamine nõuab Eestilt lähematel kümnenditel investeeringuid pea 17 miljardi euro eest, millest riigi osa on umbkaudu viis ning erasektori kanda jääb üle 12 miljardi. "Meil tuleb leida lahendused, millistest vahenditest neid investeeringuid teha ning kuidas neist hiljem enim kasu lõigata," ütles peaminister.

"Lisaks numbrilistele analüüsidele peame muutustest ja hädavajalikest uuendustest ühiskonnas ka päriselt rääkima, sest suured arengud nõuavad, et meie ühiskond oleks nendeks valmis. Meil on vaja mõistmist, toetust, kokkulepet ja planeerimist, et meie inimestel, regioonidel, sektoritel ja erinevatel ühiskonna osadel oleks piisav kindlus, et me saame üleminekuga hakkama. Me kõik peame arengutega kaasas olema," rõhutas Ratas.