Radaritest tingitud piirangud tuuleparkidele võivad kaduda 2024. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Aidu tuulepark on üks, mis segab praegu kaitseväe radareid.
Aidu tuulepark on üks, mis segab praegu kaitseväe radareid. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Valitsus võib veel sel sügisel teha otsuse, mis lahendab kaitseväe radaritest tingitud takistused uute tuuleparkide rajamiseks ning võimaldaks juba 2024. aastal kasutusele võtta seni riigikaitselistel põhjustel elektrituulikute püstitamiseks suletud piirkonnad.

"Tõsi on see, et esmaspäeval toimunud valitsuse kliima- ja energiakomisjonis peaministri juhtimisel seda teemat väga tõsiselt arutati ja eesmärk kui selline leida radariprobleemile lahendus on kirjas ka valitsuse tegevusplaanis just selle sügise tähtajaga. Nii, et loodetavasti veel oktoobris või vähemalt sellel sügisel valitsus sellel teemal otsuse langetab, mis peaks seda olukorda leevendama," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsler Timo Tatar kolmapäeval ERR-ile.

Ta rõhutas, et seni siiski veel otsuseid tehtud ei ole, kuid esmaspäeval sai valitsus põhjaliku ülevaate, mida see otsus tähendab, missuguseid alasid vabastab ja kui palju maksab.

Asekantsleri sõnul peaks täiendavate radarite soetamine maksma alla 100 miljoni euro. "Numbrid on detailselt teada, mis see investeeringu suurusjärk on ja mis see konkreetne investeeringu vajadus on. Ma saan öelda, et see number jääb alla 100 miljoni euro," rääkis Tatar.

Kulude katteallikana võiks olla võimalik kasutada ka Euroopa Liidu vahendeid või suurema tõenäosusega CO2 kvoodimüügist saadavaid summasid.

"Teatavasti praegu on käimas Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi vahendite kasutamise tingimuste läbirääkimised ja Eesti on omalt poolt selle küsimuse ka tõstatanud, et Eesti puhul tähendab taastuvenergiasse investeerimine kurioossel kombel investeeringut õhuseire radaritesse. Et sellised erijuhused võiksid olla võimalikud rahastada ka Euroopa Liidu eelarvest," rääkis Tatar.

"Aga tänases seisus on pigem realistlikum leida neid vahendeid läbi heitmekvoodi müügitulude. Kuna need heitmekvoodi müügitulud peaksid vähemalt 50 protsendil juhtudel olema kasutatud viisidel, mis parandavad energiatõhusust, suurendavad taastuvenergiat ja muul moel aitab kliimaeesmärke saavutada. Eesti puhul need radarid seda kindlasti teevad," lisas asekantsler.

Rääkides tähtaegadest tõdes Tatar, et plaanide kohaselt võiks täiendavate radarite soetamine ning uute tuuleparkide rajamine käia paralleelselt. "Meie huvi on, et me saame niipea, kui see otsus on sündinud ja hanked käimas, anda tuuleparkide arendajatele täpse info, kus on võimalik tuuleparke arendada, millised on need alad, kus radarite valmides piiranguid ei ole või on need piirangud sellised, mis võimaldavad tuuleparke arendada. Meie soovide kohaselt peaks protsess olema paralleelne - et ühest küljest kaitseministeerium hangib vajalikud seadmed ja teisest küljest tuuleparkide arendajad saavad alustada arendustegevusega," ütles Tatar.

"Kindlasti ei saa tuuleparke käivitada enne, kui need radarid reaalselt kohal on ja töötavad ja see peaks tänaste teadmiste kohaselt juhtuma 2024. aastal - juhul, kui need otsused tõesti sünnivad," lisas asekantsler.

Rääkides piirkondadest, mis sellise arengu korral võiksid tuuleparkide rajajatele avaneda, tõi Tatar Ida-Virumaa kõrval välja ka ka Lääne- ja Põhja-Eesti. "Meie lähteülesanne kaitseministeeriumile, kui kaitseministeeriuim oma vajadusi hindas, et saada piirangutevabaks võimalikult palju alasid, kus Eestis on suur tuulepotentsiaal - kindlasti üks ala selleks on Ida-Virumaa, aga sama moodi me soovime selle lahenduse raames leevendusi saada ka Lääne-Eestis, Põhja-Eestis üldisemalt ja ka Pärnumaal. Nii, et põhimõtteliselt kogu maismaa rannikuala, kus on hea ja suur tuulepotentsiaal peaks loodetavasti leevendust saama kui valitsus need otsused teeb," ütles Tatar.

Eelmise aasta lõpu seisuga on Eestis rajatud 310 MW mahus tuuleparke, kuid Tatar ütles, et Eesti võiks püstitada rohkem kui 1000 MW koguvõimsusega maismaa- ja meretuuleparke, et oma kliimaeesmärke saavutada.

Kaitseminister Jüri Luik kirjutas esmaspäevases Postimehes, et kaitseministeerium toetab Pariisi kliimaleppes seatud eesmärkide saavutamist ning ainus teadaolev lahendus uute tuuleparkide edasiseks arendamiseks ilma Eesti julgeolekut ohtu seadmata on lisaradarite soetamine kaitseväe eelhoiatussüsteemile.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: