"See, mis täiesti disainimata, on tööriistakast, kuidas praegusest reaalsusest sinna eesmärgile jõuda. Tööriistade puudus on kõige suurem takistus sinna jõudmisel," rääkis Hääl kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Hääle sõnul puuduvad finantsinstrumendid, kuidas teha süsinikuheitme vähendamiseks vajalikke investeeringuid, kuna ettevõtjatel on raske näidata, millist kasu nemad sellest saavad. "Sest nii nagu ka Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse (SEI) raport ütleb - hüved tekivad ühiskonnale, hüved rahas võivad riigile realiseeruda CO2 kaubanduse kaudu - aga selle jutuga ei ole mõtet kommertspanka minna. Et finantseerige palun tööstusinvesteeringut, millest majanduslikku kasu investor ja ettetvõtja käegakatsutavalt ei saa, vaid see läheb ühiskonna hüvanguks - niimoodi intresse ei maksa," tõdes Hääl.

Alexela Grupi juht rääkis ka, et kliimaeesmärkide saavutamiseks ei ole ühte lahendust, vaid süsinikuheitme vähendamine tuleb paljudest erinevatest sammudest. "Küsimus pole niivõrd tehnoloogilistes lahendustes. Ei saa loota, et täna ei tee midagi ja homme tuleb kuldvõtmeke. Palju tehnoloogiaid on olemas, aga pole ühte suurt. Tekib kombinatsioon erinevatest tehnoloogilistest lahendustest ja primaarenergia allikatest. Küsimus on, kuidas seda üleminekut teha ja kuidas seda erinevate poliitikameetmetega soodustada," rääkis Hääl.

Hääle sõnul jätkab Alexela Paldiski hüdroakumulatsioonijaama projekteerimisega ning selle strateegiline keskkonnamõjude hindamine on lõppenud. "Kui kõik läheb plaanipäraselt ja kui need (rahastamise - ERR) instrumendid tekivad, siis 2028. aastal on võimalik jaam käivitada," rääkis ta. Jaama võimsuseks tuleb 500 MW ning see annaks umbes 10 protsenti Eest elektritarbimisest.

Hääl rõhutas ka Eestis oma tarbeks piisavate elektritootmisvõimsuste hoidmise vajadust, viidates lähinaabrite juures juba valitsevale elektripuudusele, mis peaks veelgi kasvatama, kui hakatakse vanu elektrijaamu sulgema. Samuti on oluline elektrihind, mis võib saada määravaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimelisusele, lisas ta.

Oluline on eristada põlevkivist tahkel kujul elektri tootmist ja pürolüüsi teel õli tootmist, mis Hääle hinnangul on veel paarkümmend aastat mõttekas. Lisaks - kuna põlevkivi on meil rohkem kui suudetakse sellest õli toota, siis on riigi ülesanne edendada innovatsiooni sektoris, kus meil on väga tugev kompetents. "Meil on see olemas ja seepärast ma ei alahindaks teadlasi, kes sellega tegelevad ja otsivad uusi võimalusi põlevkivist välja võtta see Mendelejevi tabel, mis seal on," rääkis Hääl.