Ratase sõnul näeb valitsus tuleva aasta riigieelarves ette viis lisamiljonit ülikoolide kõrghariduslepingutele, mis võiks minna just õppejõudude ja dotsentide palkadele.

"Seda on ka varem küsitud, et miks on nii, et ülikoolidest õppejõud lahkuvad tööle gümnaasiumidesse? Põhjus on selles, et valitsus on viimasel kolmel aastal jõuliselt tõstnud õpetajate palga alammäära. Ja tegelikult on ülikoolide õppejõudude ja dotsentide palgad sellest tõusust maha jäänud. Nüüd, selle viie lisamiljoniga, saavad ülikoolid natuke tõusule kaasa aidata," rääkis Ratas Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Saatejuht Arp Müller tõi välja, et ülikoolide jaoks pole see viis miljonit piisav ning Tartu Ülikool on käinud välja mõtte, et võiks kehtestada universaalse, esialgu 1000 euro suuruse õppemaksu kõikidele tudengitele.

"Ei, ma ei toeta seda ettepanekut, et teeme kõrghariduse tasuliseks. See on tasuta olnud ja peab ka nii jääma," vastas Ratas.

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis seepeale, et kas ülikoolide sissetulekuid ei võiks suurendada nii, et vähendatakse vastastikust dubleerimist ja kulubaasi? Ning et kuna ülikoolid dubleerimises omavahel kokku leppida ei suuda, siis kas haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei peaks saama selleks suuremaid volitusi?

"Tundes Mailis Repsi, siis ta ei ole ühe inimese show. Ta ei ütle, et vaid Tartu Ülikool peab tegema seda ja TTÜ teist. Aga me peaks pidama debatti, kas senist rahastusproportsiooni tuleks muuta. Meil on inseneriteadused jäänud rahastuses natuke tagaplaanile ja seda osa võiks tõsta," sõnas Ratas.

Ta tõi näitena praegu aktuaalse kliimatemaatika ja põlevkivi tuleviku. Ratase sõnul väheneb põlevkivist elektri tootmine üha enam, kuid soovida jätab pool, kus oleks uuritud, mida muud põlevkivist saaks teha.