Eesti ja veel üheksa Euroopa Liidu liikmesriiki saavad järgmisel kauplemisperioodil ehk aastatel 2021-2030 kasutada vahendeid moderniseerimisfondist, mis loodi selleks, et toetada madama sisemajanduse koguproduktiga (SKP) riike üleminekul vähese süsinikuheitega majandusele. Fondi kogumaht on ligikaudu 310 miljonit ühikut ehk CO2 kvooti ning Eesti osa sellest on ligikaudu 8,6 miljonit ühikut.

Hiljemalt 30. septembriks oli Eestil võimalik teavitada Euroopa Komisjoni, kas ja kui suures mahus soovib Eesti oma osa selles fondis suurendada. See tähendanuks, et Eesti oleks pidanud osa meile eraldatud riiklikest kvootidest moderniseerimisfondi tõstma. Eesti otsustas seda aga mitte teha.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Janika Laht selgitas ERR-ile, et Eesti otsustas riigile eraldatud kvoodid maha müüa enampakkumistel ning suunata saadud tulu riigieelarve kaudu projektidesse ja meetmetesse, mis panustavad kliima- ja energiaeesmärkidesse.

"Eestile on järgmiseks perioodiks ette nähtud, et igal aastal saame teatud hulga tasuta kvooti ja need tasuta kvoodid müüakse iganädalastel enampakkumistel. Raha, mis kvoodimüügist laekub, tuleb otse meie riigi kontole ehk laekub riigieelarvesse. Moderniseerimisfondiga on nii, et see on loodud erandina. Sinna on juba Eestile teatud hulk tasuta kvoote lisatud. Need kvoodid jäävad sinna ja selles mahus saame 2021-30 perioodil sealt fondist erinevaid projekte toetada," sõnas ta.

Seni on Eesti kvoodimüügist toetanud korterelamute renoveerimist, katlamajade ja kaugküttesüsteemide energiatõhususe suurendamist ja palju muud. Et järgmistel aastatel on vajadus energeetika-, tööstus-, transpordi- ja põllumajandussektoris energiatõhususe ja taastuvenergia suurendamise meetmete järele väga suur, siis kvooditulude laekumisel riigieelarvesse on Eestil selliste projektide toetamiseks Lahe sõnul rohkem paindlikkust, kui seda oleks moderniseerimisfondist.

"Oluline nüanss ongi see, et meil see raha kuhugi ära ei kao, meil on ta alles, lihtsalt küsimus oli selles, kas me seda raha nende projektide jaoks anname riigieelarvest või anname läbi moderniseerimisfondi," sõnas Laht. "Ja kuna seal ei olnud olulist vahet, milliseid projekte saame moderniseerimisfondist toetada ja milliseid riigieelarvest, siis otsus oli, et riigieelarvest on meil palju paindlikum ja lihtsam neid projekte toetada."

Lahe sõnul ei oleks moderniseerimisfondi kaudu raha kasutamine mingit lisaväärtust andnud - fondis on ette nähtud, milliseid tegevusi saab sellest fondist rahastada.

Küsimusele, miks üldse moderniseerimisfond sellisel juhul vajalik on, vastas keskkonnaministeeriumi esindaja, et tegu on täiendava rahastusallikaga lisaks struktuurifondidele ja muudele sellelaadsetele ning kõigi liikmesriikide jaoks, kelle jaoks fond on loodud, on sinna ka oma "rahapott" eraldatud.

"Meie jaoks on see täiendav raha, see ongi erand ainult kümnele liikmesriigile, et nad saaksid täeindavaid vahendeid ja meil oli lihtsalt võimalus otsustada, kas tahame seda ise oma rahaga veel suuremaks teha, et sealtkaudu siis neid projekte rahastada," lausus Laht, kelle sõnul muud lisandväärtust sellel ei olnud ning fondi juurde panustamata ei lähe Eestile midagi kaduma.

"Rahaliselt, numbriliselt meil midagi kaduma ei lähe, me ei ole millestki ilma jäänud," kinnitas Laht. "Esmaspäevane otsus oli seotud vaid sellega, kuidas me neid vahendeid kasutada soovime – kas tõstame eraldi fondi ja kasutame sealt või hoiame need vahendid riigieelarves ja kasutame riigieelarvest."

Eelrafineerimistehasele ilma konkursita 10C fondist raha anda ei saa

Olemas on veel teine erand, mille üle valitsus samuti esmaspäeval otsuse tegi. Tegu on samuti ainult kümnele liikmesriigile loodud artikkel 10C erandiga.

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et teoreetiliselt saaks osa CO2 ühikutest panna Eesti Energia ja Viru Keemia Grupi eelrafineerimistehasele, kuid Eesti 10C fondi siiski ühtki taotlust ei esitanud. "Nii et me otsustasime kliima- ja energiakomisjonis, et seda tuleb nüüd edasi analüüsida ja selle juurde kevadel tagasi tulla," lausus Ratas.

Laht selgitas, et ka 10C erand oli loodud kümnele EL-i liikmesriigile ja seisnes selles, et riik oleks saanud osa enda kvootidest anda mõnele olemasolevale elektritootjale, et tootja viiks ellu projekti, mis moderniseeriks energiatootmist.

"See oli see koht, kus Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp lootsid, et nemad võib-olla võiksid sealt neid tasuta kvoote saada," sõnas ta. "Oluline on artikkel 10C erandi juures, et kui oleksime esmaspäeval otsustanud, et me sinna mingi ühiku riigi kvoote tõstame või broneerime, siis oleksime pidanud aastal 2021 kuulutama välja konkursi, et kõik elektritootajad esitaksid oma projektid, mida nad tahaksid tasuta kvoodi eest teha ja kui palju saavutaksid kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhususe suurendamist ja kõiki muid asju."

Sellisel juhul oleks VKG ja Eesti Energia eelrafineerimistehas võistelnud kõikide teiste projektidega ja nende kriteeriumide alusel oleks saanud välja valida, kellele need tasuta kvoodid lähevad.

Niisama CO2 kvoodi tulu riigieelarvest eelrafineerimistehase jaoks anda oleks Lahe sõnul ülikeeruline, kui mitte võimatu. Konkursi võitmise korral oleksid EE ja VKG selle võimaluse võib-olla saanud, sest see ongi erand, mis sellisele projektile raha anda lubab. Valitsus otsustas aga sellist erandit mitte kasutada.

"Me ei näe, et oleks tulemas selliseid projekte, mis võiksid just elektrotootjatele positiivset efekti omada, seetõttu riik ei tõstnud neid kvoote 10C-sse," põhjendas Laht. "See tähendab, et need jäävad meile alles ja jäävad samamoodi, et tulu laekub riigieelarvesse ja riigieelarvest saame siis toetada eri projekte."

Ta lisas, et nagu moderniseerimisfondi puhul, ei jää ka 10C-sse kvootide mittetõstmisel riigi jaoks midagi rahaliselt kaduma.

Seda, milliseks kujuneb moderniseerimisfondis olevate Eesti CO2-kvootide rahaline väärtus, on keeruline prognoosida, kuna kvoodi hind on kauplemisturul pidevas muutumises ning fondis olevaid ühikuid müüakse enampakkumistel regulaarselt, jaotudes ühtlaselt kümne aasta peale.

Tänavu 1. oktoobril maksis üks CO2 ühik 24,4 eurot.