Ukraina andis teisipäeva kontaktrühmas allkirja niinimetatud Steinmeieri valemile, mis näeb ette Donbassi separatistide käes olevale alale eristaatuse andmist veel enne Ukraina võimu alla naasmist juhul, kuid nad viivad Ukraina põhiseaduse alusel läbi vabad ja ausad valimised.

Lisaks lepiti kokku vägede tagasitõmbamises lahutusjoonelt Zolote ja Petrovske asulate juures.

Need kaks sammu olid Venemaa seatud eeltingimus tippkohtumise korraldamiseks Normandia formaadis - Ukraina, Venemaa, Prantsusmaa, Saksamaa.

Ukraina valitsus on lubanud võtta vastu ka Donbassi eristaatust käsitleva seaduse.

Meeleavaldus, mille juhtkiri oli "Peatage kapitulatsioon!", algas keskpäeva paiku, ütles Interfaxi korrespondent. Protestijad pidasid ka Donbassi sõjas hukkunute mälestuseks vaikuseminuti.

Politsei sõnul oli kogunenuid umbes 10 000 ning üritust valvas 300 politseinikku.

Meeleavalduse lõpupoole liitus sellega president Volodõmõr Zelenski eelkäija Petro Porošenko ja mitutuhat protestijat marssis hiljem presidendi administratsiooni ja parlamendihoone juurde.

Üks protestikoordinaator ähvardas hakata barrikaade püstitama, kui Zelenski peaks laskma vastu võtta seaduse, mis teeb Venemaale järeleandmisi.

"Üheskoos me võidame," lausus aprillis presidendivalimiste teises voorus Zelenskile kaotanud Porošenko, tänades ukrainlasi tänavatele tulemise eest.

"Kui nad räägivad terve rindejoone pikkuses taganemisest, siis sõjalisest ja poliitilisest vaatevinklist on see midagi, mida ei tohiks kindlasti teha," ütles endine riigipea.

Steinmeieri valemi kohta ütles Porošenko, et keegi ei tea selle sisu ja ei saa pärast praeguseid sündmusi seda ka teada. "See on puhtalt Venemaa stsenaarium," lisas ta.

Zelenski ütles neljapäeval, et uus Donbassile eristaatuse andev seadus jõustub pärast praeguse seaduse aegumist 2019. aasta teises pooles. Uus seadus arvestab "punaste joonte" ja ukrainlaste arvamusega, rõhutas ta.

Kriitikud kardavad, et Vene president Vladimir Putin sunnib eelneva poliitiliste kogemuseta Zelenski sõja lõpetamiseks Ukrainat kahjustavatele järeleandmistele, mis säilitavad Moskva de facto kontrolli Ukraina separatistlike piirkondade üle.

Mõnede arvates on sõdurite ühepoolne äraviimine Donbassi eraldusjoonelt halvasti läbi mõeldud samm ja võib päädida territoriaalsete kaotustega.

"Harkivi piirkonna vabatahtlikud ütlesid, et (Luganskis asuva) Zolote elanikud keelduvad linna jäämast, kui Ukraina sõdurid sealt lahkuvad," ütles protestima läinud erakonna Euroopa Solidaarsus fraktsiooni liige Irõna Friz.

"See on väga halb signaal, sest mõistame, et nad ei usalda teist poolt, mis tuleb neid röövima. On kontaktjoonel elavaid inimesi, kes saavad sellest aru. Mul pole aimugi, miks võimud jätkavad meie sõdurite ühepoolse taandumise nõudmist."

Zelenski ütles eelmisel nädalal telepöördumises rahvale, et austab ukrainlaste õigust meelt avaldada, kuid manitses rahvast mitte alluma provokatsioonidele. Samuti lubas president mitte reeta riigi huve.

Kriitikute sõnul on endise Saksa välisministri ja praeguse presidendi järgi nime saanud Steinmeieri valem Venemaad soosiv. Porošenko on nimetanud seda Putini valemiks.

Ukraina ja Venemaa on vaielnud 2014. aasta septembris ja 2015. aasta veebruaris sõlmitud Minski lepete sätete elluviimise ajalise järjestuse üle aastaid.

Separatistide poolel oma regulaarvägedega võitlev, neid igakülgselt toetav ja kõnelustel Ukrainaga neid esindav Venemaa on nõudnud Minski lepete poliitiliste klauslite elluviimist enne julgeolekusätteid.

Klauslite seas on muuhulgas Donbassi mässuliste käes olevatele aladele eristaatuse andmine ning valitsusvastaste võitlejate amnesteerimine.

Kiiev on nõudnud enne lepete poliitiliste sätete elluviimist Donbassi sõjatsoonis relvarahu kehtestamist, Vene vägede ja nende palgasõdurite riigist väljaviimist ning enda kontrolli alt väljas oleva piirilõigu üle kontrolli taastamist.