ERR Moskvas: valimised separatistide aladel võivad tuua Ukraina konflikti külmutamise ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Presidential Press Service/EPA/Scanpix

Valimiste korraldmine separatistide käes olevates Donetskis ja Luganskis võib kaasa tuua kaotuse Ukrainale ja konflikti külmutamise, vahendas "Välisilm".

Minski kokkulepped, Normandia formaat - need olid siiani kaks võlusõna, millega loodeti lahendada separatistide käes olevate Ida-Ukraina piirkondade olukord ja staatus. Nüüd on lisandunud uus n-ö võluvits - Steinmeieri mudel. See Saksa endise välisministri ja praeguse presidendi Frank-Walter Steinmeieri pakutud kava peaks andma uusi võimalusi konflikti lahendamiseks. Paljud vaatlejad nimetavad seda siiski lõksuks Ukraina jaoks.

Kui oktoobri alguses nõustus Kiiev niinimetatud Steinmeieri mudeliga, tundus paljudele, et rahu Donbassis ei tule kaua oodata.

"See keerulisus, mis tekitas viimaste aastate jooksul Kiievis küsimusi, sai oma lahenduse Steinmeieri mudeli vormis. See peab tagama huvide kaitse ilma kahjuta kõigile osapooltele," kommenteeris Vene välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova.

Steinmeieri mudel näeb ette, et Ukraina võtab vastu Donbassi eristaatuse seaduse, seejärel toimuvad seal valimised ja seadus hakkab kehtima ajutisel alusel. Kui aga OSCE missioon kinnitab, et valimised olid demokraatlikud ja läbipaistvad ning toimusid Ukraina seaduste järgi, jõustub eristaatuse seadus täielikult.

Osa Ukraina ühiskonnast reageeris Steinmeieri mudeliga nõustumisele nagu riigireetmisele. Kiievis toimusid protestimeeleavaldused ja president Volodõmõr Zelenski püüdis olukorda rahustada.

"Iga osapool peab näitama, et ta tahab sõda lõpetada. Peab näitama! See aga ei tähenda, et meil on garantii ja 100-protsendiline veendumus, et teine osapool seda ka tahab," ütles Zelenski.

"Tahab küll!" vastab Moskva ja tuletab jälle Ukrainale meelde Minski kokkulepet.

"Ma arvan, et Minski kokkulepe on üsna konkreetne. Ja tuleb lihtsalt leida mehelikkus ja konsolideerida ühiskonda, et seda realiseerida ja rakendada. Aga see küsimus ei ole mulle, see on küsimus Kiievi esindajatele," sõnas Zahharova.

Aga isegi Moskvas on neid, kes ei ole nõus, et Minski kokkuleppe ja Steinmeieri mudeli abil võib lahendada kõik probleemid.

"Minski kokkuleppel ei ole pistmist reaalsusega, sest see on formuleeritud maksimaalselt laialt. Ja siis tulevad detailid. Tuleb määrata valimiste kuupäev. Siin tekib juba küsimus tulevahetuse peatamisest ja jõudude eraldamisest. Steinmeieri mudel seda ei reguleeri mitte kuidagi. Järgmine punkt on seadus ise. See tuleb ümber kirjutada ja kohandada praegusele olukorrale," ütles Vene rahvusvaheliste asjade nõukogu programmijuht Jekaterina Tšimiris.

Kusjuures, Donetsk ja Lugansk on juba teatanud, et praegune eristaatuse seaduseelnõu neile ei sobi. 

"Väga tähtis küsimus on kohalik miilits-politsei, DNR-LNR rahvamiilits. See toob kaasa lustreerimise ja kriminaalkaristuse küsimuse sõjakuritegude eest," ütles Tšimiris.

Ukraina.ru internetiportaali kaasautori Vladislav Maltsevi sõnul on Moskval aga kindel soov, et kaks isehakanud vabariiki läheksid tagasi Ukraina kontrolli alla. Selleks on Venemaal oma strateegia.

"Kiiresti jagada palju Vene passe ja siis määrida see moodustis, mis on juba Vene kodanikke täis, Ukrainale kaela. Optimaalne oleks seda teha pärast valimisi, et sellel moodustisel oleks oma omavalitsus mitmeks-mitmeks aastaks. Eesmärk on teha selline "2000. aastate Tšetšeenia" Ukraina koosseisus, millel oleks oma omavalitsus, oma jõustruktuurid, aga formaalselt oleks see Ukraina oma ja raha saaks ka Ukrainalt, mitte meilt," rääkis Maltsev.

Isehakanud vabariikide toetamine on Lääne sanktsioonide all oleva Venemaa majanduse jaoks ebamugav koormus.

"Alates 2014. aastast fikseerib Vene statistikaamet stabiilselt elatustaseme langust. Erinevate hinnangute järgi on see viis kuni kümme protsenti viimase viie aasta jooksul. Venemaal on vaja sanktsioonidest vabaneda ja lahti saada isehakanud vabariikide toetamise kohustusest, sest isegi Venemaa ise ei tunnusta neid," ütles Maltsev.

Kui aga nn Minski protsess vilja ei kanna, siis ootab ees konflikti külmutamine ja Donbassist saab uus Transnistria, aga palju ohtlikum.

"Kui konflikt külmutatakse, siis järgeb sellele territooriumi tühjenemine. Sinna jäävad vaid relvastatud salgad. Meil on sellised näiteid - näiteks Somaalia piraadid. See on oht eeskätt eurooplaste jaoks, sest kui ressursid saavad otsa, hakkavad relvastatud salgad röövima. Ja Moskva jaoks on ka see oht, sest nad tulevad röövima ka siia," ütels Tšimiris.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: