Albaania jaoks väga olulise kohtumise eel andis "Välisilmale" intervjuu Albaania president Ilir Meta. Riigipead usutles Johannes Tralla.

Albaanias on olnud üsna turbulentne suvi - maavärinad nii poliitilisel areenil kui ka maapõues. Alustame viimasest. Kuidas on riik toibunud kahe nädala tagusest maavärinast?

Riik taastub väga kiiresti. Õnneks ei olnud tõsiseid kahjustusi hoolimata sellest, et maavärin oli suur.

Aga räägime nüüd poliitilisest maavärinast. Teil toimusid kohalikud valimised, mis vaidlustati. Opositsioon keeldus osalemast. Teie püüdsite valimisi edasi lükata aga edutult. Kas peate nende valimiste tulemust legitiimseks?

Ma pean alustuseks ütlema, et tegin kõik selleks, et Albaanias toimuksid kaasavad demokraatlikud valimised. Kahjuks ei olnud peaminister selleks valmis. Muidugi ei olnud need valimised põhiseaduspärased ega legitiimsed. Seetõttu ütles ka Saksa parlament, kui ta Albaania EL-i liitumiskõnelusi arutas, et Albaania konstitutsioonikohus peaks nende valimiste legitiimsust hindama.

Aga teil ei ole toimivat konstitutsioonikohut.

Jah, see on teine probleem. Aga loodame, et lähikuudel see moodustatakse.

Teil on tekkinud tupikseis parlamendi ja presidendi institutsiooni vahel. Mõlemad institutsioonid peavad nimetama konstitutsioonikohtu kohtunikud ja näib, et teil on väga keeruline kokkuleppele jõuda. Kuidas te sellest tupikust väljuda kavatsete?

See on üldine tupik, mis iseloomustab justiitsreformi elluviimist. Kõik parteid hääletasid ühehäälselt selle reformi poolt, kui ma olin parlamendi spiiker. Aga selle reformi elluviimisel tekkisid probleemid. Ma loodan, et varsti õnnestub meil saada toimiv konstitutsioonikohus ja viia justiitsreformi edasi.

Igal juhul, kui ma vaatan kohalikke valimisi, kus võidutses üks partei, sest inimestel ei olnudki teisi valikuid ja tõsiasja, et teil pole toimivat konstitutsioonikohut, siis mida ütleb see Albaania demokraatia tervise kohta?

Meil ei ole praegu demokraatia kõige kirkam hetk Albaanias.

Saate peaminister Edi Ramaga hästi läbi?

Mul ei ole temaga probleemi. Aga tal on raskusi elada harmoonias demokraatia, poliitilise pluralismi ning vabade ja ausate valimistega. Aga need on demokraatlike Euroopa riikide aluspõhimõtted.

Vaid paar kuud tagasi ütles peaminister, et Albaania ei ole veel valmis EL-iga liituma, sest teie poliitilised institutsioonid on veel alaarenenud.

Seetõttu peabki ta rohkem pingutama, et aidata riigil taastada demokraatlik ja põhiseaduslik kord.

Loodate järgmisel nädalal saada kutse EL-i liitumiskõnelustele. Mul on tunne, et EL on üsna väsinud oma sisemistest kriisidest. Miks peaks EL soovima importida veel üht kriisi, nagu on teil demokraatiaga?

See Albaania kriis, millele te viitate, EL-i sisemine kriis mõjutab ka seda. Euroopa võiks olla rohkem abivalmis, erapooletum ja pühenduda poliitilise dialoogi edendamiseks rohkem. Aga Euroopa peaks Albaaniale ust lahti hoidma seepärast, et Balkanimaad on EL-i stabiilsuse, julgeoleku ja tuleviku seisukohast hädavajalikud. Albaaniale, Põhja-Makedooniale ja teistele riikidele ukse lahti hoidmine on investeering stabiilsuse ja julgeoleku tagamiseks, mis on vajalik selleks, et kontinendil stabiilsust hoida.

Holland, Prantsusmaa ja Kreeka on skeptilised kõneluste alustamise suhtes. Kuidas te nad ümber veenate?

Ma leian, et nad peaksid järgima Saksamaa eeskuju. Kui neil on veel reservatsioone, siis tehku nii nagu Bundestag, kes tegi õiglase ja ratsionaalse otsuse kui ütles jah Albaania liitumiskõneluste alustamisele, aga ühtlasi pani paika selge teekaardi, kuidas see protsess kulgema hakkab.

President Meta, suur tänu selle intervjuu eest. Ja edu oma riigi arendamisel!

Suur tänu! Soovin parimat kõigile eestlastele, kes Albaania käekäiku jälgivad. Ma tean, et paljudele on Albaania looduse ilu muljet avaldanud. Meie rannik, mäed ja järved... Ma loodan eestlasi peagi Albaanias näha, sest nad leiavad eest väga huvitava riigi.