Algav Euroopa Ülemkogu loodab Brexitis kokkuleppele jõuda
Euroopa Liit ja Ühendkuningriik loodavad Brüsselis algaval ülemkogul leppida kokku uues täiendatud Brexiti-leppes. Olulisteks teemadeks kujunevad ülemkogul veel võimalik liitumiskõneluste alustamine Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga, Türgi rünnak Süürias ja Euroopa Liidu tulevane eelarveperiood.
Ülemkogu kõige pakilisem teema on mõistagi Brexit. Kolmapäeva õhtuks uus täiendatud lepe veel valmis ei saanud, küll aga oli õhus optimismi, et see jõuab siiski neljapäeval Euroopa Liidu valitsusjuhtide kätte, vahendasid ERR-i teleuudised.
"Nõustun igati sellega, mida ütles Brexiti kohta Saksamaa liidukantsler. Meie lootus ja soov on toetada kokkulepet, mis loodetavasti lähitundidel saavutatakse. Igatahes, praegune seis on positiivne," märkis Prantsusmaa president Emmanuel Macron.
Põhilises vaidlusküsimuses ehk Iiri piiri asjas on jõutud selleni, et Põhja-Iirimaa jääb suuresti järgima Euroopa Liidu ühisturu reegleid, jäädes seejuures aga Ühendkuningriigi tollitsooni. Piirikontroll tuleb Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahele. Muidugi on õhus endiselt põhiküsimus, kas Briti peaminister Boris Johnson suudab leppele jah-sõna saada Briti parlamendist ja eelkõige Põhja-Iiri unionistidelt.
Väljaanne Politico nentis näiteks, et Euroopa Liiduga kokkuleppe saavutamine võib kujuneda Johnsoni ees seisvate ülesannete seas isegi üheks lihtsamatest.
Valitsusjuhtide otsustada on jäänud ka see, kas alustada liitumiskõnelusi juba ammu Euroopa Liidu uksele koputavate Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Kuigi riigid on liitumiskõneluste alustamiseks palju pingutanud, seisab eelkõige Prantsusmaa sellele endiselt jäigalt vastu.
"Need riigid peavad siiski veel mõned asjad lõpule viima. Ma pean silmas sisserännet ja ka mõnda Euroopa Liidu seatud nõuet. Ja olekski valmis! Ma jagan Saksa liidukantsleri geopoliitilist visiooni, tahan saata nende maade liidritele positiivse signaali, aga tõsiselt rääkides pean ütlema: seekord vajame meie ise veidi rohkem aega, et asjad korda saada," nentis Prantsuse president Macron.
Samuti arutavad riigijuhid Türgi rünnakuid Süürias ja Euroopa Liidu tulevast eelarveperioodi.
Iiri piirialade elanikud korraldasid meeleavalduse
Iirimaa ja Põhja-Iirimaa piirialade elanikud korraldasid kolmapäeval meeleavalduse Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise vastu.
Iirimaa Liffordi linna ja Põhja-Iirimaa Strabane'i elanikud kogunesid kaht riiki ühendavale sillale küünlaid süütama. Nad rääkisid murega, et piiri tekkimine õhutab taas kogukondade erimeelsusi ja uuesti puhkevad rahutused, millele 1998. aasta rahulepinguga lahendus leiti.
Brexiti vastaste sõnul ei soovi keegi neid aegu tagasi.
"Selliseid piirikogukondi nagu meie, mõjutab see (Brexit) eriti, arvestades nii inimeste kui kaupade vaba liikumist jne. Niisiis oleme praegu siin, et saata Euroopa Liidu 27-le liikmesriigile, eriti Iirimaa valitsusele selge sõnum: me tahame kindlad olla, et piiri ei tugevdata, et Suure Reede rahuleping on kaitstud ja meie majandus samuti, nii piirialade elanike kui ettevõtete jaoks," selgitas meeleavaldusel osalenud Sinn Feini esindaja Orfhlaith Begley.
Toimetaja: Laur Viirand