Kriitikud juhivad tähelepanu sellele, et riigijuhid ei tulnud välja isegi ametliku otsuse edasilükkamisest teatava ja samal ajal kaht riiki innustava formaalse avaldusega, ning Albaania ja Põhja-Makedoonia püüdluste toetajad hoiatavad, et otsuse venimine kahjustab Euroopa Liidu usaldusväärsust, vahendab Politico.

Liitumiskõnelustega edasiliikumisele oli tugevalt vastu Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kellel õnnestus lõpuks veenda ka teisi liidreid, sealhulgas ülemkogu alalist eesistujat Donald Tuski ja Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit, kes olid algselt liitumiskõneluste alustamise poolt.

Hollandi peaminister Mark Rutte omakorda pooldas võimalikku kompromissi, mis oleks lubanud alustada kõnelusi Põhja-Makedooniaga ning jätnud Albaania veel ootele, kuid kahe riigi taotluse eraldamine ei leidnud teiste riigijuhtide poolt samuti piisavat toetust.

Euroopa Liit oli liikmesriigiks saamise võimalusega varem veennud Põhja-Makedooniat lahendama pikaaegne nimetüli Kreekaga, mida eelmisel aastal suurte siseriiklike pingutuste tulemusena ka tehti. Muuhulgas nõustus liikmesriigiks pürgiv riik muutma ka oma ametlikku nime ning seega on protsessi venimine Skopjele kindlasti suureks pettumuseks.

Otsus oli plaanis teha juba teisipäeval EL-i välisministrite kohtumisel ning teemat ülemkogule tuues lootis Tusk väidetavalt survestada Macroni vastuseisust loobuma.

Prantsusmaa on põhjendanud kahe riigi blokeerimist protseduuriliste nõuetega ja märkinud, et kogu EL-iga liitumise süsteem vajab reformi. Samas on Pariis teinud ka selgeks oma seisukoha, et Prantsusmaa hinnangul on Põhja-Makedoonia ja Albaania puhul liitumisprotsessi alustamiseks liiga vara. Kahe riigi toetajad omakorda rõhutavad, et riigid on praeguseks täitnud EL-i poolt seatud kriteeriumid ning otsusega venitamine kahjustab ühenduse usaldusväärsust.

Õhtune arutelu EL-i edasise laienemise üle toimus päeval, mille peamiseks teemaks kujunes järjekordne Ühendkuningriigiga sõlmitud Brexiti-leppe kavand.