EL-i siseministrid jäävad rändepoliitika uue mehhanismi suhtes leigeks
Luksemburgis algas teisipäeval Euroopa Liidu siseministrite kohtumine, kus arutatakse rändepoliitikat. Loodetud suurt kaasatust uus mehhanism aga ei saavuta.
Kaks nädalat tagasi leppisid Vallettas kohtunud Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta siseminister kokku uues ajutises vabatahtlikus süsteemis, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nelik näeb ette, et süsteemiga liitunud riik võtaks nelja nädala jooksul pärast Euroopasse jõudmist asüülitaotleja enda juurde, viiks läbi taustakontrolli ja kui taotlusel alust ei ole, saadaks taotleja tagasi kodumaale.
Saksamaa hoiatas 2015. aasta rändekriisi eest, kui liikmesriigid jätavad Vahemere-äärsed riigid võimalike uute sisserändajatega üksi tegelema. Ainuüksi Kreekasse on sel aastal mere kaudu tulnud 45 500 inimest.
"Me ei saa jätkata nii seoses sellega, mis toimub Vahemerel. Me ei saa leida ainult ad hoc lahendusi, vaid vajame alalist mehhanismi. Maltal välja pakutud mehhanism on ajutine, vähemalt kuueks kuuks. Praegu on kõigil liikmesriikidel käes hetk näidata rohkem solidaarsust ja vastutustunnet," sõnas Euroopa Komisjoni migratsioonivolinik Dimitris Avramopoulos.
Riikide huvi leige
Suurima surve alla on sattunud just idapoolne rändetee. Seetõttu loodavad vabatahtliku rändemehhanismi eestvedajariigid, et lahendusega liitub võimalikult palju liikmesriike.
ERR-i korrespondent Epp Ehand tõdes kell 18, et kohtumine endiselt kestab, mistõttu pole siseministrite arutelu tutvustav pressikonverents veel alanud, kuid juba on teada, et erilist entusiasmi mehhanism liikmesriikides tekitanud ei ole, ehkki surve alla jäänud riigid koos Prantsusmaa ja Saksamaaga lootsid, et saavad poolehoiu enam kui kümnelt riigilt.
"Tegu on kõigi põgenike vastuvõtmisega, kelle asüülitaotlust peaks vastuvõtjariik hakkama menetlema. See on keerukas ja kulukas protsess, mistõttu riigid ei taha selles osaleda," ütles Ehand.
Ta lisas, et Luksemburgi siseminister on olnud üks vähestest, kes on seni oma riigi valmisolekut mehhanismis osaleda väljendanud. Ministri hinnangul on immigrantide arv nii palju vähenenud, et kõigil riikidel, kes keelduvad sellega liitumast, peaks olema häbi.
Eesti siseminister Mart Helme (EKRE) oli väljendanud seisukohta, et Eesti pole valmis küll ise põgenikke vastu võtma ja nende asüülitaotlusi menetlema, ent on valmis aitama tehnika ja ekspertiisiga neid riike, kes on suurema rändesurve alla sattunud.
Toimetaja: Laur Viirand, Merilin Pärli