EL-i riikide siseministrid kogunevad rändeplaani arutama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Prantsuse siseminister Christophe Castaner, Itaalia siseminister Luciana Lamorgese, Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos, Malta siseminister Michael Farrugia, Soome siseminister Maria Ohisalo ja Saksa siseminister Horst Seehofer Maltal.
Prantsuse siseminister Christophe Castaner, Itaalia siseminister Luciana Lamorgese, Euroopa Komisjoni rändevolinik Dimitris Avramopoulos, Malta siseminister Michael Farrugia, Soome siseminister Maria Ohisalo ja Saksa siseminister Horst Seehofer Maltal. Autor/allikas: EPA / Scanpix

Euroopa Liidu riikide siseministrid kogunevad uuel nädalal Luxembourgi, kus tuleb arutusele Malta, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel septembris kokku lepitud niinimetatud Malta deklaratsioon, mis käsitleb Vahemerelt päästetud migrantide ümberpaigutamise skeemi.

Enne teisipäevast EL-i siseministrite kohtumist Luksemburgis ei ole aga teada, kui paljud liikmesriigid on valmis liituma kahe nädala eest allkirjastatud deklaratsiooniga.

Ränne Euroopasse on paljuski tänu kokkuleppetele Türgi ja Liibüaga 2015. aastaga võrreldes oluliselt kahanenud, kuid EL ei ole kolme aasta jooksul suutnud oma pagulaspoliitikat reformida.

Malta deklaratsioon on katse veenda EL-i riike jagama Vahemerelt päästetud paadipõgenikest tulenevat koormat peamiselt Itaalia ja Maltaga, kuhu enamik neist saabub.

Deklaratsioonis ei kohustata kedagi millekski, vastuvõtukvoote ei mainita ega räägita ka nende riikide karistamisest, kes põgenikke vastu võtmast keelduvad.

Dokumendis ei täpsustata ka, kuidas kavatsetakse saabunute hulgast välja sõeluda majandusmigrandid ja nad kodumaale tagasi saata.

"Selle teksti ilu seisneb selles, et sa ei saa olla selle vastu. Aga sa ei saa võib-olla ka päriselt poolt olla, sest mõned asjad on puudu," ütles üks Euroopa diplomaat.

Kokkulepe on sõlmitud esialgu kuueks kuuks, kuid toetuse korral seda pikendatakse.

Mõni EL-i riik pahandab, et Malta deklaratsioon ei puuduta peaaegu üldse rännet Hispaaniasse ja Kreekasse, sest sinna vabaühenduste päästelaevad põgenikke ei vii.

Selle aasta algusest saadik on 13 protsenti migrantidest saabunud Euroopasse Itaalia ja Malta kaudu, 57 protsenti aga Kreeka ja 29 protsenti Hispaania kaudu.

Mitu riiki on tunnistanud, et kokkuleppe eesmärk on "paadid tühjendada" ja leevendada olukorda, kus merelt päästetud põgenikud on pidanud mitu nädalat päästelaevades ootama, kuni mõni Euroopa sadam soostub nad vastu võtma.

Euroopa Komisjon on nimetanud deklaratsiooni "tulevase kokkuleppe visandiks".

Euroopa Liidu senine rändepoliitika põhineb niinimetatud Dublini reeglil, mille kohaselt vastutab EL-i sisenenud migrandi eest see riik, mille territooriumile ta esimesena sisenes.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: