Martin Gaussi intervjueeris Andres Kuusk.

Lennundusturul on olnud kindlasti raske aasta. Oleme näinud mitut pankrotti ja kasumid vähenevad. Kui turbulentne on see olukord?

Olukord pole turbulentne. Euroopas käib konsolideerumine. Mõni lennufirma lahkub, aga mõni uus tuleb asemele ja lõikab olukorrast kasu. On edukaid firmasid, aga kahjuks ka neid, kes tegevuse lõpetavad. See muudab pilti. Protsess jätkub veel paar aastat.

Tänapäeval on lennukiga reisimine ilmselt ohutum, odavam ja paljudele kättesaadavam kui varem. Kes selles konkurentsis võidab?

Need, kellel on parem hinnabaas ja kes pakuvad õiget toodet olulisel turul. Omaette olukord on USA-s, kus on suured kompaniid. Euroopas on paljude riikide huvi ühenduste loomine, mis on eraldi riikidele oluline. Ilmselt on meil tulevikuski rohkem lennufirmasid kui USA-s, aga tekivad suured kompaniid ja nii mängijad, kes oma turuosas kasumlikkust hoiavad.

Räägime Thomas Cookist. See oli üks vanemaid reisifirmasid, aga neil oli ka oma lennukipark umbes saja lennukiga. Sellel on tohutu suur mõju.

On, eriti Suurbritanniale. Aga taas, siingi käib konsolideerumine, seega tulevad mängu teised firmad, kes saavad võimaluse turg üle võtta. Konsolideerumine tähendab, et reisijad hakkavad lendama teiste firmadega.

Sloveenia rahvuslik lennufirma Adria kuulutas välja pankroti. Kas väikeste riiklike lennufirmade aeg on igaveseks läbi?

Ei. Oleneb, kellest käib jutt. Meie Air Baltic on endiselt väikefirma ja meil läheb väga hästi. Alustasime kaheksa aastat tagasi. Meie edulugu algas raskel ajal. Täna on firma väga heas seisus. Me kasvame, ka Balti riikides. Seega aeg pole kindlasti läbi, aga mõnel ei läinud hästi. Sellised firmad lahkuvad, teised aga jätkavad edukalt.

Sloveenia jaoks on see peaaegu et rahvuslik tragöödia. Ljubljana kaotas ligi 20 otselendu ja riik on 2021. aasta teises pooles Euroopa Liidu eesistuja.

2021. aastani on veel aega. Ma ei teeks veel paanikat. Aga teised firmad tulevad asemele. Kuulsin, et Sloveenia valitsus tahab võib-olla asutada uue lennufirma. See võib õnnestuda. Aga olen päris kindel, et aastaks 2021 on taas vajalikud otseühendused olemas.

Te saite Air Balticu juhiks aastal 2011. Umbes samal ajal sai Tero Taskila Estonian Airi juhiks. Näib, et lätlased tegid palju parema valiku kui meie.

Ma ei taha kolleegi arvustada, aga mul on hea meel selle üle, mida tegime esmalt Riias ja nüüd siin. Aga me pidime ka ise läbi tegema raske konsolideerumise. Pidime järgima rangeid meetmeid, mis puudutasid EL-i riigiabireegleid. Aga kui meil lubati taas kasvada, tegime seda tugeva põhja pealt. Investeerisime aastal 2012 väga heasse lennukimarki, mis on täna kõige moodsam. Saame neid aina juurde. Iga kord, kui saabub uus lennuk, teenime sellelt kasu.

Olete selles valdkonnas töötanud peaaegu 30 aastat. Mis läks Estonian Airiga valesti? See on meile endiselt väga valus küsimus.

Mõistan seda valu. Estonian Air oli väikefirma, kes ei saanud hakkama. Kui asutati uus lennufirma, hakkasid sellega opereerima teised firmad. Väikese rahvusliku lennufirma puhul tuleks säilitada selle üle kontroll. Arvan, et see oli üks teema. Siis loomulikult konkurents. Siis oli periood, kui kütusehinnad läksid väga kõrgeks. Tekivad raskused, kui puudub piisav rahaline toetus.

Kuidas erines meie riigiabi sellest, mida on korduvalt saanud airBaltic?

Me pole saanud riigiabi korduvalt, vaid ainult ühe korra. See riigiabi oli heaks kiidetud ja seaduslik, millega kaasnes hulk karme meetmeid. Pidime vähendama lennukite arvu 35-lt 19-le, koondama palju inimesi. Pidime loobuma 16 kasumlikust liinist, et riigiabi heaks kiidetaks. Riigiabi kasutati, et muuta firma kasumlikuks. Sellest ajast oleme kasumis ja kasvame 20 protsenti aastas.

Jätkame samas vaimus. Meil on hetkel töös 40 lennukit. Läheme täielikult üle Airbusi lennukitele. Tahame jõuda 80 lennukini. See on kasumlik kasv, mis sai alguse karmist restruktureerimisest.

Aga mõni ütleb, et Euroopa Komisjon pigistas Läti riigiabi osas silma kinni.

See oli hoopis vastupidi. Läti riigiabi kiideti heaks. Abi kasutamine oli edukas. Kogu Euroopa Liidus nähakse seda kui edukat riigiabi projekti, kuidas lennufirma seisu saab seadusliku riigiabiga parandada.

Nordic Aviation Group loodi neli aastat tagasi. Kas see oli viga?

Mina ei saa selle üle otsustada. Kuulsin, et on otsustatud lõpetada oma liinilennud, aga jätkatakse teiste firmade lendudel opereerimist. Ilmselt saab nii olla kasumlikum. Aga tegelikult ei opereerinud lendudel Nordica, vaid Adria ja hiljem LOT.  Muutusi oli palju. Kui lennufirma teatab, et lõpetab tulevikus lennud, on sellise sammu järel raske säilitada reisijate usaldust. Arvan, et kõik need asjaolud koos viisid olukorrani, kus liinilennud lõpetati.

Balti riikide ühine lennufirma. Miks sellest plaanist asja ei saanud?

Kaheksa aastat olen olnud arvamusel, et peaks olema üks Balti lennufirma. Meie oleme Air Baltic...

Arvate endiselt sama?

Jah, arvan endiselt, et üks lennufirma Balti riikides... Muidugi, siia lendavad paljud firmad. Aga meie oleme nüüd Balti lennufirma, Air Baltic. Võtame rolli väga tõsiselt. Nüüd tulime Tallinna. Kui alustasin, oli meil siit üks lend Riiga.

Praegu on Tallinnast 14 otselendu. Arvan, et see on tugev märk. Planeerimise alguses lootsime jõuda 11 otseliinini, nüüd on neid 14. Me oleme Balti lennufirma. Sama plaan on meil Vilniuses. Me kasvame edukalt, sest pakume Balti riikidele lennuühendust.

Aga ühisettevõtte loomiseks pole praegu hea aeg?

Enam pole Balti riikides lennufirmasid, kellega ühisettevõtet luua. AirBaltic on ainus. Teised lennufirmad, kes Balti riikides tegutsevad, on põhibaasiga teistes riikides.

Paar aastat tagasi müüdi 20 protsenti teie aktsiatest väikeinvestorile nimega Ralf-Dieter Montag-Girmes. See tekitas suurt vastukaja ja peaaegu põhjustas valitsuskriisi. Kas seal oli mingigi seos Venemaaga?

Venemaaga pole seost ja polnud ka siis. Aktsiate praegune omanik on taanlane Lars Thuesen. Oleme meie aktsiate omamise struktuuriga väga rahul. Koos nende kahe aktsionäriga suutsime saada rahvusvaheliselt kapitaliturult 200 miljonit eurot. See tähendab, et rahvusvahelisel turul jälgitakse meid ja uuritakse lausa mikroskoobiga igat arvu ja detaili. 25 riiki ja sada investorit on omandanud Air Balticu võlakirju. Täna on see väga tugev märk, et meie firma ülesehitus on õige.

Jätkame sellest veidi hiljem. Mis lugu oli Suhhoi Superjeti lennukitega? Kas tahtsite neid osta? Kas oli survet teie investoritelt?

Keegi ei avaldanud survet. Me tegime hanke erinevate lennukite leidmiseks. Sellel hetkel otsustasime, et see mudel võiks meile sobida. Siis muutsime oma arvamust ja otsustasime valida Bombardieri. See oli hea otsus ja meie jaoks toimis. Aga mingil hetkel kaalusime viie Superjeti lennuki ostmist.

Olete vist nüüd väga rahul? Superjeti lennukitega on olnud mitu intsidenti.

Oleme rahul, et otsustasime investeerida mudelisse Airbus A220. See toimib suurepäraselt. Olime selle mudeli esimesed ostjad. See oli hea investeering, valides kõige keskkonnasäästlikuma lennuki.

Muide, kas teil on endiselt Boeing 737 kaptenilitsents?

Jah, hoian seda alles ja harjutan simulaatoris. Sellel talvel, kui Boeingutest loobume, teen litsentsi Airbusi peale ümber. Loodetavasti järgmisel aastal saan Airbusi piloodi litsentsi.

Kas pole irooniline, et lähete Boeingute pealt üle Airbusidele?

Ma pean, muidu ei saaks enam lennata. Ja tahan litsentsi hoida.

Mis siis teie lõplik plaan on? 50 Airbusi? Päris palju.

See on miinimum. Täna on meil juba töös 40 lennukit. Minimaalselt tahame juurde kümmet. Aga üleminek alles käib. Meil on 20 Airbusi  ja võimalus võtta veel 30. Selleks on meil äripaan olemas. Tahame võimalust kasutada, kui oleme edukad. Ja jätkata kasvamist.

Nii palju, kui mina mäletan, on Air Baltic alati investorit otsinud. Miks see nii raske on?

See polegi nii raske. Meil on alati olnud kapitali kogumise plaan. Kas siis leides investoreid, võttes laenu või pakkudes võlakirju. Tänavu saime võlakirjadega 200 miljonit eurot. See on piisav meie kasvuplaanideks.

Seega jah, investori otsingud jätkuvad, aga survet pole, sest võlakirjad tõid lahenduse. Kuid tulevikus on lennufirma huvitatud erainvestoritest. Või läheme firmaga börsile. Ka selline võimalus on olemas. Seega on firma investoritele avatud.

Miks keegi pole veel investeerinud?

Äkki polnud veel õigeid huvilisi. Läti riik ja teised aktsionärid tahaksid leida õige uue liituja. Võlakirjad olid hetkel parim lahendus, sest saime 200 miljonit vaba raha.

Millist investorit siis otsite? Lennufirmat? Panka? Fondi?

Investori tüübis on valik vaba. Küsimus on selles, kas enne tuleb investor või firma läheb börsile. Või toimub kaks asja paralleelselt. Oleme kõigile võimalustele avatud ja otsime parimat lahendust, aga pole piiranguid, kes võiks olla investor.

Kas räägite 49 protsendist?

Praegu räägime põhimõtteliselt 49 protsendist. Võlakirjaomanikel on tagasinõudeõigus, kui riigil pole 50 protsenti +1 aktsiat. Põhimõtteliselt saaks protsenti ka kasvatada, aga hetkel jääb 49.

Mainisite võlakirjaemissiooni, mis oli suurim Läti ajaloos. Milline on airBalticu rahaline seis? Teie kuue kuu kahjum oli 26,6 miljonit?

Meie rahaline seis on väga tugev. 200 miljonit koguti kolmel põhjusel. Esiteks tuli ära maksta laen Snorase pangale. Meil on nüüd parem rahastussüsteem tänu võlakirjadele. 50 miljonit läks meie kasvamise äriplaani katteks. See on ettemaks lennukite eest, mis on tootmises.

Kui lennuk on meile üle antud, sõlmime liisinglepingu ja saame ettemaksuraha tagasi. Ja umbkaudu sada miljonit on stabiilsuse ja likviidsuse reservis. Enam kui saja miljoni eurose likviidsusreserviga  oleme valmis vastu minema halvematele aegadele.

Regional Jeti juht Jan Palmer ütles mõne kuu eest, et Air Balticul puudub tulevik. Tema põhiväide oli, et teie firma pole kasumlik. Mida vastate?

Oleme olnud kasumis järjest viimased viis aastat. Ma ei oska öelda, mis pani teda midagi sellist väitma. Ta on juhtinud kahte lennufirmat, mis ei lõpetanud just edukalt...

Te ilmselt teineteisele jõulukaarte ei saada?

Ma tunnen teda ja pean temast lugu. Aga mina juhin oma lennufirmat ja tema enda oma. Aga Air Balticul läheb väga hästi ja sel aastal ootame uut rekordit, et müügitulu ületaks esmakordselt 500 miljonit. Lennufirma rahaline seis on väga hea. Oleme sellega väga rahul.

Naftahinnad liiguvad üles-alla. Pole küsimust, kas tuleb kriis, vaid pigem millal. Olete valmis?

Olen nõus, et pärast kümmet kasvuaastat lähenemas langusele. Aga me oleme valmistunud nii, et püüame igal aastal tagada kindla kütusehinna.

Tulevaks aastaks on juba lepingud 25 protsendile. On välised riskid, nagu nafta hind ja dollari kurss. Aga nagu ütlesin, oleme lennufirma ehitanud üles nii, et lennukimudeliga, millesse investeerisime, saame kasu ka majanduslangusest, sest meie 150-kohaline lennuk, mis on sellise suurusega lennukitest väikseima kütusekuluga, suudab lennata liinidel, millega suuremad lennukid toime ei tuleks. Kui majanduse seis paraneb, saame asendada 100-kohalisi lennukeid, sest meil on olemas õige mudel.

Lennuk, millesse investeerisime, on madalaim kasutamiskulu. Meil on parim lennuk ja tagatud veel 80 lennukit tulevikus. See selgitab meie edu. Iga uue lennukiga jätkub Air Balticu edulugu.

Räägime teie plaanidest siin piirkonnas ja Tallinnas. Mainisite, et Tallinn on teie tähtsuselt teine turg. Kas on kasumlik lennata Tallinnast näiteks Pariisi, Londonisse, Brüsselisse?

Meie iga uus käivitatud otselend põhineb äriplaanil, nii Tallinnas kui ka Riias ja Vilniuses. Me plaanime teenida liinilt kasumit ja võimaldame liinil end sisse töötada. Kui liin ei muutuks kasumlikuks, siis me seda ei avaks. Meil on Tallinnast juba 14 otselendu, koos suvel avatava Nice'i liiniga. Sel talvel avame Salzburgi liini. Oleme Tallinnas olnud päris edukad.

Saime turuliidriks, kuigi ka Nordica tegutses siin. Meil on Tallinnas 23 protsendiline turuosa. Ja mis põhiline, me tagame olulised ühendused. Mitte ainult otselendudega Tallinnast, vaid lisaks pakume jätkulende 80 sihtkohta läbi Riia ja sealt üle 300 sihtkohta maailmas. Selline ühenduvus on meie lendude planeeringu selgroog. Saame planeerida otseliine osana suuremast võrgustikust.

Kompliment teile, et värvisite mõne oma lennuki Eesti lipu värvides. Aga tegelikult me sooviksime rohkem otseliine. On häid uudiseid?

Arvan, et tegime päris palju, tehes Eesti lipu värvides lennuki. See oli Balti keti 30. aastapäeva tähistamiseks. Sellest on suur abi, sest reisijatele meeldib. Jah, avame üha rohkem otseliine ka Tallinnast. Alles täna teatasime, et Nice on uus sihtkoht. Salzburg tuleb talvel, seega on praegu 14 otselendu.

Tulevikus hakkame kasvama ka Tallinnast ja Vilniusest väljuvate liinidega. Oleme ju Air Baltic ja see on meie koduturg. Tugevdame siin oma positsiooni.

Miks Nice?

Avame selle võimalikult ruttu. Kõigi liinide puhul vaatame nende kasumlikkust. Viimasel ajal oleme avanud palju uusi liine Tallinnast, sest nii oli kasumlikum, võrreldes Vilniuse või Riiaga. Ja oleme selles olnud edukad.

Mul on ikkagi see küsimus. Teie näete Tallinnas suurt nõudlust, aga meie ise siit lennata ei suuda. Kus on see maagia? Miks on nii?

Arvan, et see on kombinatsioon meie hinnabaasist ja töö tasemest. Me oleme Euroopa täpseim lennufirma. 4 aastat olime täpseimad maailmas. Meil on õige lennukimudel, Airbus A220, mis reisijatele meeldib. Sellel on madalaim CO2 emissioon. Oleme tuleviku piiranguteks valmis. Ja meil on tulemas uued lennukid, millel on garantii, madalamad kulud. See mudel suudab lennata ka pikkadel otseliinidel, näiteks Abu Dhabisse, mis on üks populaarsem transfeerlend Tallinnast. Meil on suurim reisijate arvu kasv Tallinnast selle talve Abu Dhabi lendudele. Airbus A220 on väga hea lennuk nii lühikestel kui ka pikkadel lendudel.

Air Baltic kasvab, aga Euroopa mõistes olete endiselt väiksem lennufirma. Kas olete valmis konkurentsiks Lufthansa, Finnairi või SAS-iga?

Arvan, et tuleme väga hästi toime, sest viimasel kahel aastal oleme võtnud turuosa oma põhikonkurendilt Ryanairilt, kellele järgnevad Wizz Air ja Norwegian. Viimasel kahel aastal oleme võtnud neilt üle oma koduturgu ja kasvatanud oma osa kõigil turgudel. Arvan, et oleme konkurentsiks väga hästi valmis, sest meie ärimudel on teine kui  Ryanairil, Wizz Airil või Lufthansal. Meie pakume otselende, nagu ka Tallinnast, aga lisaks teenindame Riia sõlmjaama. Äriklassi ja odavama turistiklassi kombinatsioon töötab väga hästi. Air Baltic on ainus lennufirma, mis pakub seda Euroopas selles ulatuses. See on meie edulugu, mis põhineb 150-kohalisel lennukil.

Mainisite odavlende. See on lennundusäri oluliselt muutnud. Kas saaksite selgitada, kuidas on võimalik lennata 20 või 30 euroga?

Odavad hinnad on alguses, et saada lennuki põhiosa täis, edasi lähevad hinnad üles. Täna teevad nii kõik lennufirmad. Kui broneerida lend aasta aega ette, on see muidugi palju odavam piletist väljalennupäeval. Hinnakujundusega üritatakse saavutada seda, et saada lennu pealt kasumit. Aga konkurents määrab hinnad ja lennunduses on hinnad languses. Piletid lähevad üha odavamaks, nii pakub ka Air Baltic odavamaid hindu.

Kui palju te kasutate Eesti tööjõudu ja Eesti piloote?

Meil on palgal 33 eestlast, aga neid tuleb juurde, sest lendame üha rohkem Eestist. Tulevikus rajame Eestisse oma baasi ja siis hakkavad Eestist väljuvaid lende teenindama eestlaste meeskonnad. Meil on juba eestlastest piloodid ja pardateenindajad. Koos turuosa kasvuga võtame juurde ka töötajaid Eestist ja Leedust.

Paari aasta eest arutasite pikamaalendude võimalust. Kas see pole enam oluline teema?

Meil on alati sahtlis ka pikamaalendude plaan. Aga see on investeering, mida me täna teha ei saa. Kui olukord muutub ja tekib huvi sellesse investeerimise vastu, siis teeksime seda. Liiniga alustamine võtab umbes pool aastat. Me ei tee seda lähimas tulevikus, sest keskendume praegusele ärimudelile. Aga jah, ma usun, et Balti riikidest saaks avada ka pikamaalende, eriti Põhja-Ameerikasse, Kanadasse. Aga veel seda ei juhtu ja tõenäoliselt mitte ka järgmisel kahel aastal.

Kas Eesti klient on teistsugune kui Lätis?

Ei. Nüüd, kui oleme Eestis kanda kinnitanud, meeldime ka eestlastele. Nad teevad selfisid Eesti värvides lennuki taustal, nagu lätlased teevad oma lennukiga. Usun, et eestlased on meiega sama rahul kui lätlased. Ja jällegi - me oleme Air Baltic, seega keskendume Balti riikidele. Me ei tee vahet eri rahvustel.

Oleme üks lennufirma kõigile Balti riikidele ja tahame, et meid nii ka nähtaks. Mina olen sakslasest firmajuht, kes juhib Läti lennufirmat, mis lendab Eestist. See näitab, kui rahvusvahelised oleme. Meie firmas töötab 30 eri rahvust. Meie töökeel on inglise keel. Usun, et meeldime ka eestlastele.

Kas teate, mis on eestlaste suurim hirm? Me kardame, et tulevikus lennutate meid ainult Riiga ja otselende enam ei tulegi. Palun öelge, et see pole nii.

Minevikus pidite esmalt Riiga lendama. Nüüd on teil 14 otseliini Tallinnast. Nende hulk kasvab, aga tuleb ka uusi lende Riia kaudu, mis on tegelikult hea, sest Riiaski on suurepärane lennujaam.

Tallinna lennujaama valisid reisijad parimaks Euroopas. Kas olete nõus?

Olen. Teil on väga kaasaegne ja ilus lennujaam. Saabusin tänagi sinna ja teie lennujaam meeldib mulle väga.