Prokuröri taandamist taotles nädala alguses toimunud eelistungil Semilarski, kes põhjendas, et Grossi näol on tegemist tema hea peretuttavaga, kirjutab Eesti Ekspress. Gross väitis aga vastu, et ta pole Semilarski sõber ning omavahel on peamiselt suhelnud vaid meeste abikaasad.

Kohtunik Persidskaja oli vahepeal saadud infot tõsiselt kaalunud ja teatas neljapäeval kohtus, et taandab prokurör Gross antud kohtuasjast.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kretel Tamme sõnul on prokuratuur jätkuvalt seisukohal, et prokuröri ja süüdistatava vahel ei ole sellist omavahelist suhet, mis võiks kuidagi mõjutada prokuröri objektiivsust. "Margus Gross ja Valvo Semilarski ei ole omavahel sõbrad ega peretuttavad, olenemata sellest, mida Valvo Semilarski väidab," ütles Tamm ERR-ile.

"Vastaspool lõi sellise fooni, kus kohtul ei olnud võimalik teha muud otsust kui prokurör taandada. Taandamismäärus ei ole vaidlustatav."

Tamm lisas, et praeguse menetlusega on kursis kaks prokuröri ning ringkonnaprokurör Allar Nisu saab kohtumenetluse üle võtta vähima takistuseta.

Prokuröri vahetus ei mõjuta protsessi käiku ega süüdistuse sisu.

Tartu abilinnapea Valvo Semilarski karjääri ajas nurja kaitsepolitsei uurimine, mis tipnes 2017. aastal talle kahtlustuse esitamises altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises.

Esmaspäeval toimunud eelistungiks oli jäänud ainsaks etteheiteks alles toimingupiirangu rikkumine. See on seotud Tartus toimunud Pirogovi platsi restaureerimise, sotsiaalmaja liftihanke ja ehitusfirma Eviko juhi Kaimo Sepaga.

Semilarski kaitsja kritiseeris prokuratuuri tõlgendust

Nn Semilarski kohtuasjast täna kohtu poolt taandatud prokurör Margus Grossile heidab kohus lisaks erapoolikuse näivusele ette veel ka süütuse presumptsiooni põhimõtte ja jõustunud kohtulahendi rikkumisi, rõhutas Semilarskit esindav vandeadvokaat Oliver Nääs.

Neljapäevasel kohtuistungil avaldatud kohtumääruses on kirjas, et prokuröri poolt 2017. aasta oktoobris pressikonverentsil öeldud lause, et Tartu juhid on olnud äraostetavad, on süütuse presumptsiooni seisukohalt taunitav. "Kohus möönab, et eeltooduga väljendas prokurör ühemõtteliselt oma veendumust V. Semilarski ja  A. Suvorovi süüdiolekus," lisas kohus. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud. Augustis selgus, et ka Semilarski altkäemaksukahtlus oli olnud alusetu ning Semilarski andis prokuratuuri ebaõige väite ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

Teise olulise vägikaikaveona on taandatud prokurör keeldunud Semilarskile näitamast kogu jälituslubade dokumentatsiooni, kuigi selleks on teda muuhulgas kohustanud ka jõustunud kohtulahend. "Samas taunib kohus prokuratuuri käitumist seoses Tartu Ringkonnakohtu 20. mai 2019. a jõustunud määrusega ja rõhutab, et KrMS § 409 kohaselt on jõustunud kohtulahendit kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil," seisab tänases kohtumääruses.

Nääsi sõnul tuleb kommentaari alustada taas prokuratuuri poolt avaldatud ebaõigete väidete ümber lükkamisega. "Vastupidiselt prokuratuuri tänasele selgitusele ei võtnud kohus prokuröri taandamisel aluseks mitte Semilarski ja Grossi vahelisi suhteid vaid Grossi ja Kaimo Sepa vahelisi suhteid. Ei ole õige ka öelda, et kaitse lõi fooni, mis ei jätnud kohtule valikut. Küsimus pole foonis, vaid selles, et kaitse esitas kohtule tõendid, millest nähtusid objektiivsed asjaolud, millele kohus otsuse tegemisel tugines," lisas Nääs. 

Valvo Semilarski sõnul on esimest korda tunda, et asjad liiguvad õiges suunas. "Kuigi kohtuliku uurimise graafik sai paika ja aega veel läheb, siis on hea, et lõpuks saab see asi lahenduse. Nüüd liigub kõik juba nähtavas ajaraamis, kiiremini ja ausamalt kui kohtueelne menetlus," lisas ta. Semilarski asja kohtulik uurimine algab 8. jaanuaril ja lõpeb 27. aprillil, kohtuvaidlused on planeeritud 14. maile.

Nääsi sõnul näitab päev kokkuvõttena igas aspektis, et Semilarskil on olnud algusest saadik õigus. "Me ütlesime, et prokuröri tegevus ei näi asjaolusid ja tõendeid arvesse võttes erapooletu ning samamoodi näeb seda ka kohus. Me ütlesime, et prokurör esitas ebaõigeid väiteid ja rikkus süütuse presumptsiooni ning ka see leidis kohtus kinnitust. Samuti sai prokuratuur veelkord kohtult kinnituse, et jälituslubade põhjendused tuleb kohtualusele täies mahus avaldada. Meenutan - siin on juba selle kohta jõustunud kohtulahend, mida prokuratuur on ignoreerinud, keeldudes uuesti lubade avaldamisest. Ning ka selle keeldumise järel on juba üks kohtuaste otsustanud, et prokurör eksib. Tänane oli juba kolmas selleteemaline kohtumäärus," lisas Nääs. 

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused altkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud ning ajakirjanduses on ilmunud värvikas kirjeldus kohtuasja aluseks olnud stseenist, kuidas kaitsepolitsei kaastöötaja proovib edutult Suvorovile konjakipudelit sokutada.

Augustis tunnistas prokuratuur, et alust Semilarskile altkäemaksusüüdistuse esitamiseks tegelikult ei ole, kuid avalikkust sellest ei teavitanud. Semilarski kaebas prokuratuuri ebaõige väite ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudega kohtusse, lisati pressiteates.