Prokuratuur muutis Tartu endisele abilinnapeale esitatud süüdistust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Reformierakond

Prokuratuur loobus Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski (Reformierakond) süüdistamisest altkäemaksu võtmises, kuid esitas talle süüdistuse eriti suures ulatuses ja korduvas toimingupiirangu rikkumises ning saatis kriminaalasja üldmenetluses kohtusse.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle Semilarskile altkäemaksu andmises kahtlustatav ning tema ütluste põhjal loobuti altkäemaksusüüdistusest, teatas prokuratuuri esindaja kolmapäeval. "Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada. Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud," ütles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Margus Gross pressiteate vahendusel.

Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muuhulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.

Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud läbi sõprussuhete nende juhtide ja omanikega ning läbi majanduslike suhete, kus üks osaline oli Semilarski või temaga seotud äriühing. "Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral seda ei teinud," ütles prokurör.

Toimingupiirangu rikkumine on Grossi sõnul oluline korruptsioonikuritegu, mis mõjutab ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi ja seeläbi usaldust riigi suhtes. "Kuigi toimingupiirangu rikkuja otsest isiklikku kasu ei saa, saavad kasu tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed, sest neil tekib antud juhul linnavalitsusega asju ajades teiste ees eelis," lisas Gross.

Toimingupiirangu rikkumise puhul paneb kuriteo toime ametiisik. Ametiisiku poolt toimingupiirangu rikkumisest kasu saanud ettevõtted ei ole kuritegu toime pannud ja neile süüdistust ei esitata.

Kohtueelse menetluse viis läbi Kaitsepolitseiamet Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Kohus ei ole eelistungi aega veel määranud.

Semilarski võib prokuröri mainekahju põhjustamise eest kohtusse kaevata

Semilarskit ja altkäemaksu andmises kahtlustatud Aivo Pärna esindanud advokaadibüroo LEXTAL teastas kolmapäeval, et Semilarski kaalub prokurör Grossi mainekahju põhjustamise eest halduskohtusse kaebamist.

"Arvestades prokurör Grossi varasemaid avalikke väljaütlemisi minu aadressil tunnen ma, et mulle on tehtud liiga ning tekitatud põhjendamatult mainekahju. Kahjuks ei jää mul selles olukorras muud üle, kui pöörduda kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse. Seda ma ka esimesel võimalusel teen. Kui sellised avalikult esitatud väga rasked süüdistused osutuvad ebaõigeks, siis peab keegi nende levitamise eest ka vastutama ning kodanikule tekitatud kahju hüvitama. Riigil ja tema esindajatel ei tohiks olla õigus oma kodanikke poriga loopida ja pärast lihtsalt ainult õlgu kehitada," tõdes Semilarski pressiteate vahendusel.

Semilarski tõdes, et ühest küljest on uudis altkäemaksu võtmise süüdistusest loobumise kohta kergendav, kuna ta on uurimise algusest peale teadnud, et ta ei ole süüdi. "Olen seda korduvalt nii uurijatele, prokurörile kui ka avalikkusele kinnitanud ning lõpuks on sõnum kohale jõudnud. Mul on kahju, et Tartu bussihankele pandi kaitsepolitsei ja prokuratuuri poolt selline negatiivne pitser külge ning põhjustati sellega ebameeldivusi lisaks minule ka teistele headele Tartu Linnavalitsuse ametnikele," kommenteeris Semilarski.

"Küll aga tekitab trotsi see, kuidas selline uudis prokuratuuri poolt teatavaks tehti või täpsemalt tegemata jäeti. Meenutagem, et kui mind kinni peeti, korraldasid Kaitsepolitsei ja prokuratuur koheselt pressikonverentsi ning teatasid kogu Eesti Vabariigile, et "Tartu kui ühe mõjukama omavalitsuse juhid on olnud äraostetavad". Need avalikkuses õhku vistatud kahtlused äraostetavusest käisid minuga kaasas pea kaks aastat. Nüüd, kui on selgunud, et need väited ja kahtlused osutusid valeks, ei taha prokuratuur sellest aga sõnagi rääkida. Määrus tehti juba rohkem kui kaks nädalat tagasi ning saadeti siis ümbrikus lihtkirjana minu kodusesse postkasti vaikselt nagu jõulukaart," selgitas Semilarski.

Semilarski kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääsi sõnul on kõige olulisem nn Semilarski juhtumis see, et kaheaastase uurimise käigus lõpuks kokku vajunud altkäemaksu kahtlustus oli kogu kriminaaluurimise alguspunkt ja kese. "Just altkäemaksu võtmise kahtluse ettekäändel käivitasid uurimisorganid massiivse jälitustegevuse, mille käigus koguti 15 000 ühikut abilinnapea telefonikõnesid ja sõnumeid. Nüüd, kui algsed kahtlused on osutunud põhjendamtuks, siis paneb see veelgi enam kahtlema kogu jälitustegevuse seaduslikkuses," lisas Nääs.

Prokuratuur esitas Semilarskile kahtlustused alkäemaksu võtmises ja toimingupiirangu rikkumises 2017. aasta oktoobris, kui ta koos teise abilinnapea, Artjom Suvoroviga kinni peeti. Toona väitsid prokuratuur ja kaitsepolitsei, et abilinnapeade vastu on kaalukad tõendid. Tänaseks on Suvorov juba esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud. Semilarskile ei ole prokuratuur ligi kahe aasta jooksul aga süüdistust jõudnud esitada.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: