Kaitsepolitsei saatis Semilarski kriminaalasja materjalid prokuratuuri ({{commentsTotal}})

Valvo Semilarski
Valvo Semilarski Autor/allikas: PM/SCANPIX

Kaitsepolitsei lõpetas Tartu endise abilinnapea Valvo Semilarski kriminaalasja uurimise ning saatis materjalid prokuratuuri.

Järgmine samm on kaitsjale materjalidega tutvumise võimaldamine. See saab võimalikuks, kui prokurör on materjalid veel kord üle vaadanud, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Kauri Sinkevicius ERR-i venekeelsele uudisteportaalile.

Kahtlustuse kohaselt osales Valvo Semilarski Tartu abilinnapeana otsustes, millega seoses olid tal isiklikud majanduslikud huvid.
"Sellistes otsustes osalemist keelab korruptsioonivastane seadus ning ametnik peab end nendes otsustes osalemisest taandama," märkis Sinkevicius.

Kahtlustuse järgi pani Semilarski toime toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses.

Samuti kahtlustavad Lõuna ringkonnaprokuratuur ja kaitsepolitsei teda altkäemaksu võtmises ning ärimees Aivo Pärna talle altkäemaksu andmises.

ERR-i raadiouudised teatasid mullu sügisel, et kaitsepolitsei ja prokuratuur leiavad, et Tartus Pirogovi platsi rekonstrueerimishanke ja Rahu tänava sotsiaalmajja liftirajamishanke menetluses oleks Semilarski pidanud ennast taandama.

Semilarski rääkis toona ERR-ile, et ehitusettevõte Eviko ühe juhatuse liikmega on ta isiklikult hea tuttav ja tema ettevõttega seovad teda varasematest perioodidest laenutehingud.

"See laenutehing toob siis mängu seotud osapoole. Kinnitan, et mul ei ole seotust osaluse näol Eviko ettevõttega ega sellega seotud ettevõtetega," kinnitas ta.

Semilarskil ja Evikol on ühine tütarfirma, mille kohta Semilarski ütles, et see ettevõte enam aktiivselt ei tegutse, kuid tõdes, et oleks võinud end ikkagi Evikoga seotud otsustest taandada.

"Siin mul polnud alust selle peale tulla, et vanad laenusuhted seavad üles sellise kahtlustuse," nentis Semilarski.

Teine episood, milles Semilarskit kahtlustatakse, puudutab kaht linnale kuulunud kinnistut - Võru tänava kinnistu, mille enampakkumise võitis kütusefirma Olerex vara haldav Aqua Marina AS, ning Mõisavahe tee ääres asuv kinnistu.

Kahtlustuse järgi tegi just Semilarski ettepaneku nende kinnistute müügiks ja selleks olevat teda mõjutanud seesama Aqua Marina AS.

Kolmas kahtlustus puudutab juba kaua segadust tekitanud Tartu linna bussiveohanget ehk Semilarskit kahtlustatakse selles, et ta olevat altkäemaksu eest mõjutanud hanketingimuste seadmist nii, et need oleksid kasulikumad ettevõttele MRP Linna Liinid.

"Seda ma kindlasti teinud ei ole. See iseenesest pole ka võimalik, sest hanketingimused on kunagi kokku pannud ühistranspordi komisjon. Rõhutan veelkord, et ma ei ole koostanud bussihanke tehnilisi tingimusi. Samuti on konsulteeritud ka teiste bussihankel osalejatega," rääkis Semilarski.

Nii kinnistute müüki paneku kui Tartu bussihankega seotud kahtlustused jõuavad otsapidi välja Turu 21 aadressil asuva hooneni.

Semilarski selgitas, et kui ta Turu tänava hoone 2015. aastal maha müüs, jäi lepingusse punkt, mis lubas tal hoone kolme aasta jooksul tagasi osta. Kusjuures tagasiostmine pidi toimuma 50 000 eurot kallimalt.

Hoone ostis toona ettevõttele Rand ja Tuulberg kuuluv OÜ Wipestrex Kinnisvaraarendus. Seda aga seostavad uurijad Aivo Pärnale kuuluva ettevõttega Wipestrex Grupp.

Kuna Semilarski sai hoone tagasi mitte 50 000, vaid 30 000 eurot kallimalt, siis need 20 000 eurot hindavadki uurijad altkäemaksuks ning selle olevat Semilarskile andnud just Aivo Pärn.

"Ma ei ole võtnud kelleltki altkäemaksu," kinnitas Semilarski.

Enda sõnul sai ta väiksema juurdehindlusega kinnistu tagasi seetõttu, et kolme aasta asemel oli hoone esmasest müügist möödunud ainult üks aasta.

Turu 21 hoone ja enampakkumisel olnud Võru tänava kinnistu on seotud nii, et pärast Wipestrex Kinnisvaraarenduselt hoone tagasiostmist müüs Semilarski selle hoone edasi Aqua Marina AS-ile ehk sellele samale ettevõttele, mis kahtlustuse järgi palus Semilarskil Võru tänava kinnistu müükipanekut suunata.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: